Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30396

Browse

Now showing 1 - 20 of 127

1990.–2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused aine taastamisest ühe maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Brenda; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk oli 1990.-2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused talletamine. Autor soovis anda ülevaate materjalidest, mida õpetajad aine planeerimisel kasutasid, ning takistustest, mis aine lugemisel esinesid. Lisaks soovis autor oma töös analüüsida, kuidas õpilased ja vanemad ainesse suhtusid ning mis tänasel päeval õpetajate endi meelest tollel ajal kohatu tundus. Viimaks soovis autor kaardistada õpetajate omavahelist suhtlust.
Ahmadiyya islam ja Eesti Ahmadiyya Moslemi Jamaat
(Tartu Ülikool, 2024) Võrno, Eha-Liis; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti ahmadiyya kogukonna ajalugu ja tegevust. Autor soovis teada, kes või mis on Eesti ahmadiyya kogudus ning milline on nende tegevus Eestis, millisena nad näevad oma kohta ja rolli Eesti ühiskonnas ning milline on koguduse tulevikuväljavaade. Selleks viis uurimistöö autor läbi poolstruktureeritud intervjuud ahmadiyya kogukonna liikmetega. Kogukonna mõistmiseks analüüsiti ka ahmadiyya islami õpetuslikke arusaamu ning nende usujuhi ideid ja mõtteid, mis erinevad teistest islami põhitõdedest.
An Analysis of Family Structures as Depicted in the Synoptic Gospels
(Tartu Ülikool, 2018) Antson, Joel Antson; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
There are many other passages that could be analyzed and a lot more that could be said, but due to the capacity of this thesis, I have just sketched some of the most important aspects of Jesus’ actions and teachings that redefine the meaning of “family” for his contemporaries. Keeping in mind the Mediterranean social values, Jesus’ proclamation of the kingdom of God and his new fictive family, is, indeed, highly polemic and opposing to the cultural norms. On the other hand, he does not distance himself from them entirely but also uses the cultural values in the service of his proclamation in order to be more understandable for his audience. It seems that it is not just important to oppose the culture and its prevailing values but to submit completely to doing God’s will. But as the oppressive values and systems are at cross-purpose with God’s ideals, he confronts them. The central focus of the alternative community is the love of God embodied in the serving acts of Jesus exemplary to the disciples. The new values of Jesus-movement that stand out are love for one’s neighbors and enemies and valuing people over dysfunctional and restrictive systems. The community should be known for the full surrender to the perfect and merciful Father and doing his will. These are the characteristics that make the disciples great. This revolutionary family, guided by the foretold values, is not held together by social tension or oppressive values but allegiance and complete attachment to God and love for each other, thus contrasting with the highly dysfunctional Mediterranean family and bringing healing to the families, relationships, and the society as a whole. Although surpassing the boundaries of what family meant for the agrarian people, Jesus by no means denounces family relations but makes a case for a kingdom that flows into, affects, and becomes visible in any previous relations one had before. Therefore, it is not just the Church as an institution that should embody such values, but the community of individual yet relational believers who spread and live them out in their everyday lives in relation to all of their relationships, including their family-relations. His focus is not on discounting all social and power relations, but bringing change to them, a change that values people above wealth, honor, and power. The household of God with its reordered value judgment becomes an example for human society “in contrast to the negative leadership exemplified by the exploitation by the rich elite and the temple.”218 This kind of oikos that is defined mainly by vulnerability and service “runs counter to a social structure that advances persons with access to wealth, power, authority, and even purity to the highest levels of the social order” because the majority of the population with no access to these resources stayed stuck at the bottom of the social hierarchy.219 The main aim and focus of people’s lives shift from the obsession from honor/shame orientation to a new family with a broadened inclusion and different focal values. Serving and doing God’s will, not the ultimate concern for increasing the family honor, becomes the starting point and the foundation of God’s family.
Apatheia mõistest Pontose Euagriose Praktikoses koos asjassepuutuvate peatükkide tõlkega
(Tartu Ülikool, 2021) Veltson, Peeter; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Augustinuse retoorika antiikretoorika taustal
(Tartu Ülikool, 2015) Kuremägi, Jana; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Benediktlaste kloostriviipekeelest anglosaksi indicia monasterialia näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Alliksaar, Rauno; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bhakti mõiste Bhagavadgītā's ja Gaudiya višnuismis
(Tartu Ülikool, 2013) Nummert, Mari-Liis; Läänemets, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks on anda ülevaade bhakti mõiste kujunemisest hinduistlikus traditsioonis ning näidata ja võrrelda bhakti mõiste tõlgendusvõimalusi. Kitsamaks uurimisülesandeks on bhakti mõiste avamine Bhagavadgītā näitel ja bhakti rakendusviiside kirjeldamine Gaudiya višnuismis.
Biseksuaalne identiteet ja selle seosed religiooniga kristliku usu näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Savik, Iiris; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus käsitleb biseksuaalset identiteeti; kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ning kristliku usu näitel, kuidas religioon käsitleb biseksuaalsust. Töö on jagatud kolme teemaplokki. Esimene peatükk keskendub biseksuaalse identiteedi seletamisele ja sellega kaasnevate eriomaste aspektide tutvustamisele. Teine peatükk vaatleb, kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ja arengut. Kolmas peatükk käsitleb seda, kuidas kristlik usk suhestub biseksuaalsusesse ning kuidas kristlik teoloogia on antud teemat käsitlenud. Biseksuaalsus on üldtermin seksuaalsusele, mis hõlmab endas kogumit suhestumise võimalusi, sealhulgas seksuaalset käitumist, tundeid, emotsionaalset seotust, ihalust ja fantaasiad rohkem kui ühe soo vastu. Need suhestumise viisid ja nende elluviimine ei pea olema samaväärselt ega samaaegselt rakendatud mõlema soo suhtes. Biseksuaalse identiteediga määratleb ennast arvestatav osa LGBT-kogukonnast. Seda identiteeti iseloomustab nähtamatus teiste seksuaalsete identiteetide vahel, mis tuleneb binaarsest seksuaalsuse käsitlusest. Biseksuaalsust vaadeldakse tihti kui faasi ja mitte stabiilset seksuaalset orientatsiooni, mis aga ei vasta inimeste tegelikule seksuaalsele käitumisele ja tunnetusele. Biseksuaalsuse nähtamatuse tagajärjed on binegatiivne suhtumine ja bifoobia. Biseksuaalid on tihti heidetud kõrvale nii hetero- kui ka homoseksuaalsest kogukonnast. See mõjutab negatiivselt biseksuaalsete inimeste vaimset tervist. Biseksuaalsetel inimestel on keerulisem astuda püsisuhtesse ning nad kogevad rohkem lähisuhtevägivalda. Viimasel aastatel on biseksuaalsuse nähtavus paranenud ning biseksuaalsus on leidnud koha seksuaalsuse kohta käivas debatis. Religioonil võib biseksuaalse identiteedi osana olla nii negatiivne kui ka positiivne ja toetav mõju. Üldistusi selle kohta, milline mõju on religioonil biseksuaalsele identiteedile, on raske teha, sest see oleneb konkreetsest religioossest kogukonnast, kuhu kuulutakse, ning ka inimese kogemusest oma identiteediga. Kristlikus usus domineeriva negatiivse suhtumise tõttu LGBT-kogukonda on seksuaalsuse kujunemise algfaasis religiooni mõju väga tihti seksuaalsusest pöördumine ja romantiliste ja seksuaalsete tundmuste täielik ignoreerimine või religioonist irdumine. Pikaaegne seksuaalsuse 29 allasurumine ei ole enamasti võimalik ning sellel on negatiivne mõju inimese vaimsele tervisele. Religioonist lahkumisega kaasneb samuti negatiivne mõju vaimsele tervisele. Religioonist lahkumine pole alati lõplik ning võib tähendada ka kristliku kogukonna vahetamist või keskendumist personaalsele spirituaalsusele. Osa biseksuaalse identiteediga inimesi integreerivad oma religioosse ja seksuaalse identiteedi, mis viib neid parema enesetunnetuseni, enda seksuaalsuse aktsepteerimiseni ning pakub moraalset tuge. Kristlik usk käsitleb biseksuaalsust erinevalt, kuid üldiselt on kristlikule teoloogiale omane biseksuaalse identiteedi ignoreerimine, seda nii peavoolu kui ka queer-teoloogias. Peavoolu kristlik teoloogia vaatab inimese seksuaalsust käitumise põhjal ning selle käsitluse tõttu aktsepteerib ainult homoseksuaalsust ja heteroseksuaalsust. Seksuaalvähemustesse on suhestumine enamasti negatiivne. Queer-teoloogia käsitleb biseksuaalsust tihti möödaminnes kokkusurutuna teiste LGBT osadega. Mõnel juhul on need võimalused, millega luuakse kohta homoseksuaalsetele inimestele, ka moodused, millega biseksuaalsed isikud jäetakse seksuaalvähemuste käsitlusest kõrvale. Eraldiseisev biseksuaalne teoloogia on harvaesinev ja sellel puudub süstemaatilisus. Selle peamised teemad on binaarse seksuaalse käsitluse ja mõttemustrite kriitika ning biseksuaalsuse nähtamatuse ja marginaalse olukorra vähendamine. Paremaks biseksuaalseks teoloogiaks on vaja kristliku kogukonna ja biseksuaalse kogukonna omavahelist suhtlust ja biseksuaalide kogemustega arvestamist. Samuti on oluline mitmekülgne seksuaalse identiteedi mõistmine ja seksuaalsuse käsitlemine mitte ainult seksuaalsete aktide põhjal. Biseksuaalsuse mõistmine peab haarama nii ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti, mis mõjutab inimese käitumist, suhtumist, aga ka jumalatunnetust laiemalt.
Catherine Bell ja rituaaliuurimise uued perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2014) Pekkenen, Karoliyna; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Deemonlikud olendid inimliku ja jumaliku valdkonna vahel ehk kuidas demütologiseeris monoteism iidsed deemonlikud olendid
(Tartu Ülikool, 2013) Juhanson, Brit; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond.Vana Testamendi ja semitistika õppetool.; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Dietrich Bonhoefferi kristoloogiast lähtuv ilmalik kristlus teoloogiliste vanglakirjade põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Ahas, Kaidi; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli tõlgendada Bonhoefferi teoloogilisi vanglakirju ning neis esile tulevat kristoloogiat. Töö kirjutamisel lähtusin kahest uurimisküsimusest, milleks olid: kes on Kristus ilmalikus maailmas, religioonitu kristluse järgi ja kuidas peaks ilmaliku kristluse järgi maailmas elama? Bonhoefferi jaoks on kristlus sügavalt ilmalik ning tema „religioonitu kristluse“ aluseks on Kristuse inimesekssaamine. Maailmas, mis on „täisikka jõudnud“ peavad kristlased elama nagu Jumalat ei eksisteeriks. Kristlane ei saa olla religioosne, vaid peab jääma Jeesuse eeskujul siinpoolsele maailmale keskendunud inimeseks, sest Bonhoeffer väidab, et vaid nii saab Kristus „tõeliseks maailma Issandaks“. Bonhoeffer pidas vajalikuks kirjutada kristlikust usust nii, et selle pole võimalik religioosseid ega ideoloogilisi vorme võtta. Algkristlikku usu pühadust hoiab labastumise eest „salajane distsipliin“. Kuna inimene elab Jumalata maailmas, siis on vastutus tema enda peal. Sellega lükkab ta eemale ajaloolise ja religioosse „Jumal masinast“ idee, mille järgi täideti Jumalaga inimese puudujääkide lüngad. Vastutustundlik kristlane religioonijärgses maailmas ei peaks oma eetilistes otsustustes lähtuma mitte inimese loodud institutsioonidest, vaid esiteks Jumala kutsest ja teiseks kaasinimese jaoks elamisest.
EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu analüüs ning ideed kogudustele videosisu loomiseks
(Tartu Ülikool, 2023) Taniloo, Joonas; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö keskendub EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu vormilisele ja sisulisele võrdlemisele ning ideede pakkumisele teistele kogudustele audiovisuaalsisu planeerimisel ja loomisel. Autor tutvub audiovisuaalmeedia loomise teooriaga ja võrdleb erinevaid saateformaate ning uurib, kuidas on saated ja intervjuud üles ehitatud ning milliseid teemasid käsitletakse. Vormilise poole pealt vaatleb autor audiovisuaalsisu vastavust visuaalse grammatika põhimõtetele, sealhulgas kaadrikompositsiooni reeglitele ja montaažipõhimõtetele.
EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu Kolgata baptistikoguduse kodulehekülgede sisu ja välimuse võrdlus turunduspõhimõtete järgi
(Tartu Ülikool, 2013) Kask, Ardi; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu ülikool.Usuteaduskond
EELK vaimulike kutsumusmotiiv: empiiriline uurimus 10 intervjuu põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Paju, Karl; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöös analüüsiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike kutsumusmotiive. Uurimistöö eesmärgiks oli mõista, millised tegurid ja motivatsioonid inspireerivad inimesi valima vaimuliku ametit ning kuidas need motiivid mõjutavad vaimulike identiteeti ja vaimuliku teenistuse kujunemist. Bakalaureusetöös uuriti, mis inspireerib inimesi valima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku ametit, millised isiklikud, usulised ja ühiskondlikud tegurid mõjutavad inimeste otsust saada vaimulikuks EELK-is ning millised on vaimulikuks saamise protsessi peamised etapid EELK kontekstis? Töö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilises osas antakse ülevaade vaimuliku ametist EELK-is, võimalikest kutsumusmotiividest ja varasematest uuringutest nii Eestis kui mujal. Empiiriline osa põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul EELK vaimulikega.
Eesti alternatiivravidiskursuse iseloomujooni aja-kirja „Tervendaja“ 2017. aasta persooniintervjuu-de põhjal
(2019) Kriit, Urmas; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Ajakirja „Tervendaja“ poolt tutvustatud isikud on intervjuudes väljendanud oma seisukohti inimese kohast ja toimimisest maailmas, heaolu kadumise ja haiguste tekke põhjustest, tutvustanud alternatiivseid maailmanägemise viise ning nendega haakuvaid praktikaid, asetades ennast ja oma tegevusi ühiskonnas kindlale kohale. On selge, et nende tegevus annab neid külastavatele inimestele midagi – kui ka mitte loodetud kiiret tervenemist, siis kinnitust inimeste uskumusele, et enese abistamine ei pea piirduma tavameditsiini pakutavate raamidega. Individualiseerumine koos eesti- ja võõrkeelse eneseabiinfo kättesaadavusega jätab alati avatuks võimaluse, et see õige, indiviidile ainusobiv raviviis on veel leidmata. Otsisuund, mille fookuses on tavameditsiini täiendavad või asendavad praktikad, tundub olevat jätkuvalt viljakas ning loodus- , rahva- ja taimeravi kui mõisted kannavad jätkuvalt positiivset tähendust, ehkki kõik uuritud tervendajad vastavaid raviviise intervjuudes ei maininud. Igal juhul võib tervendaja juurde sattunud inimene, nagu diskursuste iseloomust näha, kohata omal alal pikaajaliselt tegutsevad spetsialiste, kellel on üldjuhul oma kindel nägemus haiguste/tervisekao põhjustest, inimese rollist ja võimalustest tervenemisprotsessis ning kel on pakkuda vastavat nõu, abivahendeid, kindlaid tervendajapoolseid praktikaid. Käesoelvas bakalaureusetöö tulemusena esitlesin alternatiiv-meditsiinidiskursuse raames leiduvana kolme diskursust, milledeks on modernse tervendaja diskursus, postmodernse tervendaja diskursus ning abivajaja diskursus. Diskursuste analüüsist ilmneb, et haiguste tekkepõhjusid nähti tervendajate-diskursuste raames kui teadmatuses olemises kogetava reaalsuse tegelikust olemusest, selles leiduvaist mõjutajaist ning inimese võimalustest selle mõjudega arvestada või neid vältida. Abivajaja ja tervendaja rollide analüüsil selgus, et tervendajate hinnagul on peamine osa tervenemisel siiski abiotsijal, keda tervendaja nõustab, juhatab, 47 suunab, demonstreerib läbi praktikate või oma võimeid appi võttes oma maailmavaate ning haiguste põhjuste-tagajärgede selgituste õigsust. Tervendajadiskursusete analüüsil selgus, et tervendajaks on võimalik saada, õppides ja uurides olemasolevaid, uuusvaimse sisuga alternatiivseid inim- ja tervisekäsitlusi, analüüsides ja katsetades uutel teadmistel põhinevaid praktikaid iseenesel. Tervendajaks on võimalik saada ka pärilike võimete, annete, omaduste ilmnemisel, neile uusvaimse sisuga informatsiooni abil tähenduse andmisel ning tervendamiseks ärakasutamisel. Tervendajadiskursuste ja abivajajadiskursuse analüüsil ilmneb, et tervendajad nimetasid tavameditsiini üldjuhul vajalikuks, teaduslikke teadmisi olulisteks ja enese tegevust tavameditsiiniga paralleelseks või seda täiendavaks. Abivajajadiskursuse analüüsist ilmneb, et abivajajate jaoks pole tavameditsiin alati andnud soovitud tulemust, abivajajale pole tavameditsiinisüsteemist olnud võimalik leida tema küsimustele vastata oskavat spetsialisti või on abivajajast enesest ravimissuhte kontekstis sõltuma jäänud väga vähe.
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit aastatel 1985–1991
(Tartu Ülikool, 2019) Viidebaum, Ken; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Aastaid 1985–1991 võib lugeda EEKB(K)L-i tegevuses murrangulisteks. Selle tingisid ennekõike muutuvad ühiskondlikud ja riiklikud olud. Laguneva Nõukogude Liidu olukord võimaldas tasapisi põranda alt välja tulla ja saabuv vabadus lähendas EEKB(K)L–i ühiskonnaga, kuna kõik varasemalt keelatu tundus inimestele uus ja huvitav ning ühiskond oli altilt valmis vastu võtma kõike uut ja teistsugust. Võrreldes eelneva ajaga avanesid uued võimalused tegeleda misjonitööga ja arendada liidu töövaldkondi. EEKB(K)L-i egiidi all moodustusid mitmed vestlus- ja töögrupid, kus lisaks religioossetele teemadele käsitleti ka ilmalikke ja elulisi teemasid. Seetõttu liitusid nende gruppidega ja seeläbi ka EEKB(K)L-i tegevusega noored, kellel varasem religioosne taust puudus. Soodsa pinnase lõid erinevad humanitaarabi jagamise aktsioonid, tänu millele jõudsid EEKB(K)L-i infovälja ka religioonikauged Eesti inimesed. Hoolimata soodsatest tingimustest ja tehtud pingutustest, ei avaldanud tehtud töö pikemas perspektiivis väga suurt arvulist tulemit. Kuigi läbi erinevate tegevuste jõudis EEKB(K)L–i mõjusfääri väga palju inimesi, ei suudetud neist enamikku lõplikult koguduste tööga siduda. Misjonitöös tajuti kogu perioodi lõikes vajaka jäämisi. Probleemi küll teadvustati ja sellega üritati tegeleda, aga lõpliku lahenduseni, kuidas tekkinud nö. usubuumi ära kasutada, ei jõutudki. Oldi kõhkleval seisukohal, millisele ealisele ja ühiskondlikule grupile misjonitegevuses keskenduda. Samal ajal tegeldi oma identiteedi mõtestamisega, et see muutuvates oludes kohandada nii, et senine enesemõistmine kaduma ei läheks. Vaadates numbreid, siis suurkirikute – eriti luteri kiriku – liitujate numbrid kasvasid kiiremini kui EEKB(K)L–i omad. Üheks põhjuseks võib siin olla see, et erinevalt näiteks luteri kirikust jäi EEKB(K)L teadlikult tagasihoidlikuks avalikus poliitilises diskussioonis osalejaks. Suurematest organisatsioonidest olid mõningad kokkupuuted ainult muinsuskaitseliikumisega. Poliitilise tagasihoidlikkuse põhjuseks võib siinkirjutaja arvates olla n.ö alalhoiuinstinkt, kuna peale aastaid riigi poolseid repressioone oldi harjutud jääma ühiskondlikest ettevõtmistest kõrvale, ent sama tähtis oli ka arusaam, et uskliku inimese jaoks polegi ilmalikes asjades osalemine tingimata vajalik. See tõdemus kehtis mõningate eranditega ja ka kogu liidu tasandil anti siiski suhteliselt suur ja võibolla ka mitteteadlik panus inimeste meelsuse kujundamisse. Käsi inimestele ühiskondlikes organisatsioonides osalemisele ette ei pandud, ent tähtis oli oma ususõnumi levitamine ja selle kaudu ühiskonna uuendamine. Paljud poliitiliselt aktiivsed inimesed leidsid tee EEKB(K)L–i vestlusringidesse, populaarsed olid kontserdid, mille külastajateks olid ka inimesed väljastpoolt koguduste ringi, kes said sellistelt vaimuliku alatooniga kontsertidelt või koosviibimistelt teatud üheshingmise kogemuse, mis realiseerus rahvuslikuks mõtlemiseks väljaspool EEKB(K)L-i. 44 Suhteid riigiga iseloomustab kogu ülemineku perioodi jooksul mõõdukas ettevaatlikkus. Vahekord riigiga oli aja jooksul sisse töötatud, piirid olid paika pandud ja nendest kumbki pool enamasti üle ei astunud. Kõik teemad, kus oli võimalus riigi ja sealt tulenevate sanktsioonidega põrkuda, arutati juhatuse koosolekutel läbi ja pigem mindi ettevaatlikumate lahenduste teed. Usuasjade volinikuga hoiti häid suhteid. Kuigi poliitikaga EEKB(K)L väga ei tegelenud, hoiti poliitilistel protsessidel tähelepanelikult silma peal ja kui asi puudutas usuelu, üritati operatiivselt reageerida. Alati, kui olukord tundus olevat soodne, anti sisse mõni taotlus või palve soodsamate tingimuste saamiseks. Huvitavaks võib lugeda seda, et 1945. aastal jõuga kokku liidetud Eesti EKB liit peale taasiseseisvumist Moskvast ei lagunenud. Põhjuseid võib otsida organisatsioonisisesest asjaajamisest ja dünaamikast. Autori arvates on peamiseks põhjuseks see, et vaatamata mitmetele maailmavaatelistele ja fundamentaalsetele erinevustele õnnestus erinevate uskkondade koos eksisteerimine tänu süsteemsele igapäevatööle. Korrapäraselt ja süsteemselt tegeldi probleemidega nii erinevate organisatsiooni sektsioonide kui ka inimeste vahel. Kõikide ette tulnud konfliktidega tegeldi operatiivselt ja võimalikult põhjalikult. See lõi olukorra, kus probleemid ja kitsaskohad olid fookuse all. Kuna organisatsiooni liidrid külastasid tihti ka kogudusi, siis ei saanud ükski kogudus tunda ennast päris üksi jäetuna – kõigi muredega vähemalt üritati tegeleda. Ainukesed probleemid olid vene regiooniga ja see tipneski nende osalise iseseisvumisega. Probleemid vene regiooniga paneks autor tegelikult lihtsalt erinevate suhtlemismallide ja temperamendi arvele, kuna arusaamatused olid pigem emotsionaalset laadi, mitte institutsioonilised. Järjest taastati käsitletaval perioodil ka oma töövaldkondasid. Aktiivsed oldi kõigis ettevõetud valdkondades, aga võib-olla kõige suuremat edu saavutati meedia- ja kirjastustöös, eriti kui arvestada lähtepunkti, et nõukogude ajal pidi suure osa materjalist tootma põranda all. Seda hinnatavamad on EEKB(K)L–i saavutused ja järjepidevus, et välja suudeti anda üsnagi suur kogust kirjasõna ning lõpuks siseneti isegi telemeedia maastikule. Nagu ka teistes tegevusvaldkondades, oldi ka siin äärmiselt põhjalikud. Ilmuv žurnalistika analüüsiti alati läbi, samuti oldi oma väljaannete suhtes väga kriitilised. Kontrolli all üritati hoida raamatute väljaandmist, st. kontrolliti, et inimesed, kes raamatute tõlkimise või väljaandmisega tegelesid, oleksid piisavate teadmistega. Kõik see lõi olukorra, kus suudeti välja anda nii sisult kui ka vormilt hea tasemega kirjandust ja ajakirjandust. Edukas kirjastamis- ning meediatöö oli tihedalt seotud ka teise igapäevase töövaldkonna – välissuhetega. Head suhted välismaailmaga, arvukad väliskülalised ja mõtestatud välislähetused võimaldasid saada hulgaliselt kontakte, mis omakorda realiseerusid vajalikuks materiaalseks ja oskusteabe alaseks abiks, mille baasil sai tegeleda kuulutus-, kirjastus- ja meediatööga. Samuti avaldus välissuhete rohkus ja intensiivsus pea kõigis EEKB(K)L–i sektorite töös. Ka 45 sotsiaaltöösektor ja sealt välja kasvanud Sõbra käsi said tekkida ja edukalt eksisteerida vaid ainult tänu edukatest välissuhetest alguse saanud humanitaarabi saabumisele Eestisse. Teiste vabakirikute seas on EEKB(K)L silma paistnud sooviga anda oma töötegijatele hea haridus. Vundament iseseisvas Eestis hariduse andmisele laoti 1980. aastate lõpus. Inimeste koolitamisega tegeleti jooksvalt ja samuti üritati pöörata tähelepanu sellele, et inimesed, kes töötasid kogudustes vastutavatel kohtadel, oleksid nõuetekohaselt haritud ja vajalike teadmistega. Üks suuremaid projekte oli oma seminari taasavamine 1989. aastal. Tänu põhjalikkusele ja süsteemsusele õnnestus EEKB(K)L-il taastada pea kõik ennesõjaaegsed töövaldkonnad. Näib, et kõige tagasihoidlikumad saavutused olid misjonitöö vallas, Kiirelt muutuvad poliitilised olud ja ühiskondliku diskussiooni järjekindel mitmekesistumine viisid iseseisvuse taastamise järel inimeste fookuse mujale. Ühiskondlikud ja poliitilised organisatsioonid osutusid usulistest populaarsemateks, ent oma sõnumi levitamisega ja murranguaegadel taastatud töövaldkondade arendamisega tegeles EEKBKL iseseisvuse taastamise järel järjekindlalt edasi.
Eesti Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja nendega toimetulek
(Tartu Ülikool, 2024) Torrop, Lore; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, milliste igapäevaste murede ja stressiallikatega puutuvad kokku Eesti Jehoova tunnistajad ning kuidas nad nendega toime tulevad. Samuti soovis autor teada, milliseid muutusi soovivad Jehoova tunnistajad oma organisatsioonis, et parandada selle toimimist. Töö valimisse kuulus 14 Eestis tegutsevat nii ristitud kui ristimata Jehoova tunnistajat vanuses 19-54. Bakalaureusetöö koosneb kahest osast. Teoreetilises osas tutvustatakse Jehoova tunnistajaid ja käsitletakse väiksemate religioonide ja etniliste gruppide ohtu kõrgenenud stressi tasemele ja sellest tulenevatele igapäevastele muredele ja probleemidele. Empiirilises osas analüüsitakse 14 intervjuud, et selgitada välja Jehoova tunnistajate igapäevased mured ja stressi allikad.
Eesti juudi kogukond Nõukogude perioodil (1945–1980)
(Tartu Ülikool, 2021) Naruski, Lily; Põldsam, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Vaatamata sellele, et kohati võib sekundaarkirjandusest järeldada, justkui Nõukogude Eestis juutide religioosset ja kultuurilist elu peaaegu ei esinenud, tuleb intervjuudest siiski välja, et kogukond oli olemas ning toimis. Seda ei saa küll võrrelda näiteks kultuuriautonoomia ajaga, samas polnud ka kogukonnaelu täielikult ära kadunud. Rahvaloenduste andmetest järelduvalt suurenes Eesti juudi kogukond vahetult pärast Teist maailmasõda, kuid juutide arv Eestis hakkas taas väljarännete tõttu pärast 1959. aastat langema. Tegemist oli peamiselt suurlinnades elavate kogukondadega, kuid vastukäivate andmete tõttu ei saa täpselt määrata, kui suur osa sõjajärgsest kogukonnast moodustasid evakuatsioonist tagasipöördujad ning kui suure osa mujalt Nõukogude Liidu aladelt sisserännanud juudid.
Eesti konservatiivsete kristlaste vaated keskkonnaküsimustele ja aktivismile
(Tartu Ülikool, 2021) Posti, Ivo; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Autor seadis magistritöö eesmärgiks koguda Eesti konservatiivsete kristlaste arvamusi keskkonnatemaatika kohta ning uurimisülesandeks oli andmete kogumine, süstemati seeri mine ning kirjeldamine. Andmekogumismeetodina kasutas autor osaliselt pool struktureeritud intervjuud suulised intervjuud), osaliselt struktureeritud intervjuud (kirjalikud). Autor püstitas uurimisküsimusele vastamiseks viis hüpoteesi.
Eesti rahvarõivaste kandmine ja selle eksistentsiaalsed dimensioonid
(Tartu Ülikool, 2024) Ruus, Mia Marta; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimistöös analüüsiti kümne rahvarõivastega tegeleva inimese arusaamu nende tegevuse ning laiema maailmapildi kohta. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja, millised hoiakud peituvad rahvarõivastest rääkides sageli esinevate religioossusele, spirituaalsusele või maagilisusele viitavate teadmiste taga. Põhilised uurimisküsimused hõlmasid seda, kas need väljendavad inimeste laiemaid religioosseid arusaamu, kuidas neid kirjeldada ning milliste eksistentsiaalselt oluliste teemadega need veel seotud võivad olla.

Browse

Browsing Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Title