Show simple item record

dc.contributor.advisorVihalemm, Triin, juhendaja
dc.contributor.authorLeppik, Marianne
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.date.accessioned2020-10-30T12:29:22Z
dc.date.available2020-10-30T12:29:22Z
dc.date.issued2020-10-30
dc.identifier.isbn978-9949-03-486-4
dc.identifier.isbn978-9949-03-487-1 (pdf)
dc.identifier.issn1406-2313
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/70189
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractEesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi neid erinevusi on uuritud varemgi, näiteks on lõimitust vaadeldud eeskätt riigispetsiifilise kapitali nagu kodakondsus ja keeleoskus abil (vt Lauristin 2012, Rikmann jt 2013), siis minu doktoritöö pakub välja detailsema empiirilise mudeli kirjeldamaks venekeelse elanikkonna lõimumise viise. Doktoritöös võetakse lõimumise lahtimõtestamisel arvesse venekeelse elanikkonna meedia kaudu vahendatud hargmaisust ehk eri meediaruumides osalemist ning piiriüleste (virtuaalsete) sidemete alahoidmist. Lõimumise ja hargmaisuse vahelisi seoseid ei ole Eesti kontekstis senini põhjalikult analüüsitud. Lõimituse aspektist on Venemaa mõju peetud kui mitte ohtlikuks, siis kindlasti mitte kohalikku lõimumist toetavaks. Käesolevast doktoritööst selgub, et opereerimine erinevates kultuuri- ja inforuumides ning laialdane venekeelse ja –maise meedia jälgimine ja kommunikatsioonipraktikad suhestuvad kohaliku lõimitusega erinevalt. See tähendab, et kohalik lõimitus ja meedia kaudu vahendatud hargmaisus on omavahel seotud, ent see vastastikmõju avaldub lõimrühmades erinevalt ning sõltub ka lõimrühmadele kättesaadavatest ressurssidest ja nende kasutamisest. Doktoritöö tulemused osutavad, et Eesti venekeelse elanikkonna saab tinglikult jagada neljaks. Multiaktiivne kosmopoliitne lõimrühm on tugevasti lõimitud kõikidesse ühiskonna sfääridesse, omab mitmekesist meediamenüüd ja suhtlusvõrgustikku, mis võimaldab aktiivselt ühiskonnaelus kaasa rääkida. Institutsionaalselt lõimunud usaldavad riigi institutsioone, neil on kõrgem haridus ning stabiilne majanduslik olukord, ent ebapiisav riigikeele oskus võib ühiskonnaelus osalemist pärssida. Kui regulaarne uudiste jälgimine hoiab kursis kohaliku eluga, siis venekeelse meedia jälgimine toidab hargmaisust ning võimaldab seeläbi säilitada ja arendada ajaloolis-kultuurilist identiteeti. Kolmas ehk etnokultuuriline lõimrühm paistab silma tugeva etnokultuurilise identiteediga ning lööb aktiivselt kaasa kodanikuühiskonnas. Samal ajal Venemaa kodakondsus ning Venemaaga seotud meedia- ja kommunikatsioonipraktikad ei toeta kohaliku poliitilise- ja kodanikuidentiteedi arengut ega suhteid põhirahvusega, ent seostuvad kohaliku tasandi kollektiivsete tegevustega ning hoiavad seeläbi ühiskonda sidustatuna. Neljast lõimrühmast problemaatilisim on nõrgalt lõimunud, kel puudub ligipääs ressurssidele, misläbi ühiskonnaellu kaasatud olla. Selle rühma hargmaisust, aga ka ühiskondlikku passiivsust toetavad meelelahutuslikku laadi tegevused virtuaalruumis, eeskätt sotsiaalmeedias.et
dc.description.abstractAlthough Russian speakers in Estonia are united by the common use of Russian language and linked social practices, such as following Russian language media, deepening in-group distinctions still exist inside the Russian speaking population and therefore their local integration has taken place in various ways. Previous investigations have offered typologies of multidimensional social involvement of the Russian-speaking population in relation to the ownership of nation state specific capitals (e.g. Lauristin 2012, Rikmann et al 2013). This dissertation explores integration of Russian-speaking population more detailed way, by taking into account mediated transnationalism, i.e. participation in different media and information spaces and maintenance of (virtual) cross-border ties. In the Estonian context the mutual modes of inter-connectedness have not, until now been comprehensively analysed. The role of Russia is considered to be, if not dangerous to, then definitely not supporting of, local social involvement. Results of this dissertation show that the widespread following of Russian and/or international media and personal cross-border communication practices of Russian-speakers in Estonia interact with the local integration in different ways by forming four different types of local integration. The results of this work indicate that local integration and mediated transnationalism are mutually connected, but at the same time, this inter-connectedness is also depending on the use and allocation of relevant resources and manifests differently. The multi-active cosmopolitan type of integration is the most autonomous, has the best access to all relevant resources, multifarious media menu and wide communication network, which enables successfully operate in society. The dutiful, institutionally engaged type of integration is describable by high trust towards institutions, higher education and stable economic situation, but insufficient knowledge of Estonian might hinder participation in society. If regular following of news media supports local integration, then following of Russian-language media reinforces transnationalism and enables to maintain and develop historical-cultural identity. The active ethno-culturally engaged type of integration has taken advantage of ethno-cultural and civic engagement resources. Russian citizenship and Russia-related media and communication practices do not support development of local political and civic identity or relations with majority population, but associate with local collective activities and keep thereby involved. The most problematic type of integration is the passive, weakly engaged one, who lacks access to the important resources and therefore remains isolated from society. Transnationalism, as well societal passivity of this group is supported by entertainment type of activities in virtual space, especially in social media.en
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5382161et
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes de mediis et communicationibus Universitatis Tartuensis;40
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectEestiet
dc.subjectRussian-speaking groups of populationsen
dc.subjectpopulationen
dc.subjectintegrationen
dc.subjecttransnatsionalismen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.othereestiet
dc.subject.othervenekeelsedet
dc.subject.otherelanikkondet
dc.subject.otherintegratsioonet
dc.subject.otherhargmaisuset
dc.titleThe segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populationset
dc.title.alternativeEesti venekeelse elanikkonna segmenteeritud integratsioon ja vahendatud hargmaisuset
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess