Towards a more comprehensive understanding of ethnic segregation: activity space and the vicious circle of segregation

Abstract

Rahvusrühmade ruumiline eraldatus ehk segregatsioon on teema, mis on sotsiaalteadlaste ja geograafide huviorbiidis olnud alates XX sajandi esimesest poolest. Hoolimata erinevatest meetmetest ja integratsioonipoliitikatest, on segregatsioon paljudes Euroopa linnades kahanemise asemel hoopis tõusnud, sealhulgas ka Eestis. Kui varasemalt keskenduti erinevate rahvusrühmade elukohtade paiknemisele, siis uute segregatsiooniteooriate ja andmeallikate valguses püütakse protsessi mõista komplekssemalt, hõlmates inimese kõiki tegevuskohti (kogu tegevusruumi). Käesoleva doktoritöö eesmärk on ruumilist eraldatust paremini mõista, analüüsides eestikeelse enamusrahvuse ja venekeelse vähemusrahvuse suhtluskeele, sotsiaalvõrgustike ja tegevusruumi vahelisi seoseid. Töös on kasutatud passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid aastatest 2007-2016. Passiivse mobiilpositsioneerimise andmed on anonüümsed inimeste kõnetoimingute asukohaandmed mobiilsidemasti täpsusega. Töö tulemused näitasid, et etniline segregatsioon eesti ja vene keelsete inimeste vahel on Tallinnas suurim elukohas, keskmine töökohas ja madal teistes tegevuskohtades, mis asuvad väljaspool elu- ja töökohta. Ruumiline eraldatus on suurim nooremates vanusegruppides. Eestikeelsete inimeste tegevusruum on Eestis ulatuslikum kui vene keele kõnelejatel, ent välismaale reisivad vene keele kõnelejad rohkem. Töö näitas, et erinevate keelegruppide ruumikasutus on tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustikega. Näiteks pühade ajal ruumiline eraldatus kasvab, eriti väljaspool Tallinna, mil vene keele kõnelejad liiguvad piirkondadesse, kus elab rohkem vene rahvusest inimesi. Tööst tulenevalt võiks rahvuste või keelegruppide üleste sidemete tekkimist pidada oluliseks hoovaks segregatsiooni nõiaringi katkestamiseks ja integratsiooni edendamiseks, mida omakorda soodustab ühtses Eesti koolisüsteemis õppimine.Ethnic segregation is a topic that has been of interest to social scientists and geographers since the first half of the 20th century. Despite various measures and integration policies, segregation is rather increasing in many European cities, including Estonia. Previously more attention has been paid to residential segregation, but in the light of new segregation theories and data sources, more comprehensive approaches to segregation have emerged that cover whole human activity space and different time periods. The aim of this dissertation is to better understand segregation by exploring the relationship between ethno-linguistic background, social networks and activity space. The work uses passive mobile positioning data to study activity space segregation between the Estonian-speaking majority and the Russian-speaking minority in 2007-2016. Passive mobile positioning data is anonymous data on call activities with the spatial accuracy of mobile antennae. The results of the study showed that ethnic segregation between Estonian and Russian speakers in Tallinn is the highest in the place of residence, moderate in the workplace and low in out-of-home non-employment activity locations. Segregation is more pronounced in younger age groups. Estonian speakers have more extensive activity spaces than Russian speakers, but Russian speakers travel abroad more frequently. The dissertation shows that activity spaces are closely related to social networks. For example, during the holidays spatial segregation increases, especially in outside Tallinn, when Russian speakers travel to areas where more Russians are living. In light of the results, the creation of social ties between ethno-linguistic groups could be considered as an important lever for breaking the vicious circle of segregation and promoting integration which is facilitated by learning in a common Estonian education system.