Show simple item record

dc.contributor.advisorKasearu, Kairi, juhendaja
dc.contributor.authorHaar, Janek
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2021-07-02T05:29:34Z
dc.date.available2021-07-02T05:29:34Z
dc.date.issued2021
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/72951
dc.description.abstractUurimustöö eesmärgiks oli anda läbi püstitatud uurimusküsimuste ülevaade 2020. aasta oktoobrikuu ajateenijate meediatarbimisest erinevate allikate näidetel ja meediakanalite kasutamise mõjust suhtumisele riigikaitsesse ning seostele väärinfo tuvastamisega. Töö jaoks küsitleti nii eesti- kui venekeelsed ajateenijad, kelle vastuseid teemakohastele ankeetküsimustele sai analüüsitud statistilise andmeanalüüsiprogrammiga PSPP. Selle uurimuse tulemused näitavad ajateenijate meediatarbimise hetkeseisu ja annavad sisendi võrdluste läbiviimiseks varasemate ning hilisemate analoogiliste uurimustöödega, et omakorda hinnata tulemusi ja mõjusid pikema perioodi jooksul. Uurimusest selgus, milline on 2020. aasta ajateenijate meediatarbimise üldine aktiivsus ning millised allikad on erineva kodukeelega vastajate seas usaldusväärsed ja millised mitte. Samuti näitas uurimus, millised tegurid aitavad tarbija jaoks muuta uudist usaldusväärseks ning kuidas hinnati oma oskusi valeuudiste äratundmise osas. Ka sai vaadeldud valeuudiste äratundmise hinnangute seoseid võimaliku sooviga saada valeuudiste äratundmise õpet Eesti Kaitseväes. Kõikide analüüsi tulemusel saadud andmete, nendevaheliste seoste ja võrdluste põhjal saab teha järeldusi, kuidas meediakanalid, Kaitsevägi, aga ka meediatarbija ise saaks oma meediatarbimise teadlikkust tõsta, mida võiks paremaks muuta ning kuidas tagada meedia kvaliteet ja usaldusväärsus eri keeltega kasutajate seas? Nendeks on näiteks eneseharimine, meediatarbimise õpetamine õppeasutustes sealhulgas ka Kaitseväes, pidev selgitustöö ühiskonnas ja loomulikult erinevate uuringuandmete põhjal meediakultuuri parandamine. Uuringupiiranguks on, et see ei näita ajateenijate vastustevalikute põhjuseid ega kajasta ka vastajate selgitusi, seetõttu oleks mitmeid statistilisi tulemusi vajadus täpsustada läbi intervjuude või täiendavate küsimuste. Selline lisavõimalus annaks selgema ülevaate ning tekitaks parema võimaluse eesmärkide täimiseks nii Kaitseväele kui uudistetarbijale endale. Kindlasti on meediatarbimise seoseid ühiskonna kaitsetahtega vajadus edasi uurida ning tulemustest lähtuvalt pehmete väärtuste kaudu soodustada kvaliteetmeedia tarbimist ja usaldamist eriti venekeelsete hulgas, sest riigi sõjalist võimekust ei taga ega näita kvaliteetne relvastus, vaid eelkõige kodanike motiveeritus oma riiki usaldada ning soov seda kaitsta.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.otherlõputöödet
dc.titleEesti- ja venekeelsete ajateenijate meediatarbimise seos väärinfo tuvastamisegaet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess