Eestikeelne misjoniajakirjandus 19. sajandi teisel poolel: Jaapani kajastamine misjonilehtedes

Abstract

Minu magistritöö eesmärk oli anda ülevaade 19. sajandi teise poole eestikeelsest misjoniajakirjandusest. Järjepidev eestikeelne ajakirjandus sai alguse 1857. a ajalehe Perno Postimees ilmumisega ja juba aasta hiljem hakati välja andma esimest misjonitööle spetsialiseerunud vaimulikku ajalehte Missioni-Leht. Misjonilehti ilmus 19.-20. sajandil nii eraldi väljaannete kui ka ilmalike ja vaimulike päeva- ja nädalalehtede lisalehtedena. 19. sajandil anti Eesti- ja Liivimaa kubermangudes välja kokku kuut erinevat eestikeelset misjonilehte, neist kaks olid iseseisvad väljaanded koos lisadega ja neli olid nädalalehtede lisalehed. Saksa keeles ilmus samal perioodil teadaolevalt üks iseseisev misjoniajakiri. Misjonilehed kujunesid eestlastele märkimisväärseks teabeallikaks kaugete maade ja seni tundmata rahvaste kohta, sest koos religioosse sõnumiga edastati arvukalt kirjeldusi neist piirkondadest, kus misjonärid töötasid. Seejuures ei olnud Eestis asutatud ühtegi misjoniseltsi, mis tavaliselt olid selliste lehtede väljaandjad Saksamaal, Suurbritannias, Põhja-Ameerikas ja mujal. Sellest tulenevalt kerkis uurimisteemana üles küsimus, miks siin misjonilehti välja anti ja kuidas kujunes välja eestikeelne misjoniajakirjandus.