Suure ja väikese kohaliku omavalitsuse liitumise eripärad: Tartu linna ja Tähtvere valla liitumine
Date
2022
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Eesti ühiskonnas on pikka aega peetud debatti haldusreformi ja selle vajaduse temaatikal. 2017.aastal läbi viidud ja 2018.aastal rakendunud haldusreformi tulemusena tuuakse välja kodanike kaugenemine oma kohalikust omavalitsusest, ebaloogilised üksused ja keeruline struktuur. Samas on leitud, et avalike teenuste pakkumine ja kvaliteet on läinud paremaks. Palju tähelepanu on pööratud haldusreformi toimumisele, selle otsustele ja ootustele, kuid üheks keerukuseks, mida ei ole haldusreformi kontekstis uuritud, on suurte ja väikeste üksuste liitumine ja nende eripäradega arvestamine.
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, millised on suure ja väikese kohaliku omavalitsuse liitumise võimalikud eripärad ning milliseid probleeme nendega kaasnes. Täpsemalt uuritakse seda Tartu linna ja Tähtvere valla näitel. Andmete kogumiseks viidi läbi dokumentide analüüs ning intervjuude kvaliteetne uurimisanalüüs. Kokku tehti viis poolstruktureeritud intervjuud viie erineva konkreetse liitumise juures olnud inimesega. Töö lõpuks dokumentide ja intervjuude analüüs süsteesitakse ning tehakse järeldused.
Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Tartu linna ja Tähtvere valla liitumise kui suure ja väikese kohaliku omavalitsuse liitumise eripäradeks on: suurem omavalitsus oli tugevam läbirääkija ja viis peamiselt ise liitumist läbi; väike omavalitsus oli juba varasemalt suuremaga tugevalt seotud; väiksel omavalitsusel oli keeruline valimisliitudest tulenenud võimust lahti lasta ning erakondliku poliitikaga ühineda; väikse omavalitsuse elanikel oli juba enne liitumist linlase identiteet; peale liitumist ei ole väikese omavalitsuse territoorium ääremaastunud, vaid linn sai semiootiliselt uue tähenduse (taluloomade ja heinamaa pidamine); teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on paranenud, hüvesid ei ole piiratud.