Arvamusliidrite hinnang Postimehe ja Eesti Päevalehe arvamusartiklites Eesti Vabariigi valitsuse tegevusele seoses pronkssõduri teisaldamisega

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliseid hinnanguid jagasid erinevad arvamusliidrid Postimehe ja Eesti Päevalehe arvamuskülgedel Eesti Vabariigi valitsuse tegevusele seoses pronkssõduri teisaldamisega. Selleks otsisin välja kõikse valimi alusel perioodil 25. aprill–26. mai Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmunud teemakohased arvamusartiklid. Töö teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade peatükis defineerisin arvamusliidrite, arvamusartiklite ja kriisiolukordade olemuse ning tõin välja pronkssõduri teisaldamisega seotud võtmesündmused kronoloogilises järjekorras. Samuti andsin ülevaate varasematest uuringutest Eestis sarnastel teemadel. Kuigi pronksiööd ja sellega seotud sündmusi on Eestis mitmest eri vaatepunktist analüüsitud ja uuritud, siis on minu töö esmakordne, sest lähenemine hõlmab endas arvamusliidrite artiklite analüüsimist. Varasemalt on meediakajastust küll uuritud, aga esitatud on vaid kvantitatiivseid andmeid või pole tekstide sisu süvitsi analüüsitud. Seetõttu loon enda tööga väärtuse näiteks valitsuskommunikatsiooni valdkonnas. Tööl on kokku kolm uurimisküsimust ning need on kõik seotud arvamusliidritega ning nende antud hinnangutega. Kokku leidsin Postimehest ja Eesti Päevalehest 28 teemaga seonduvat ja valimi kriteeriumitega sobivat arvamusartiklit. Valitud analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille eesmärk oli uurida arvamusartiklite tekstilisi tähendusi ja tõlgendusi. Induktiivselt deduktiivset kodeerimist kasutasin tekstisisu kategoriseerimise ja võrdlemise meetodina, mis võimaldas tuvastada sarnaseid mustreid, teemasid ja järeldusi analüüsitavates arvamusartiklites. Küll aga on kvalitatiivse sisuanalüüsi üheks põhiliseks piiranguks üldistamise võimaluse puudumine (Kalmus jt, 2015). Samas ei soovinud ma tulemusi suurele populatsioonile üldistada, vaid tahtsin saada ülevaadet väiksemahulisest valimist. Analüüsitud andmete tulemuste põhjal jõudsin nelja järelduseni: 1) sõna võtnud arvamusliidrid olid ühiskonna tasandil ja jagasid erinevaid hinnanguid. 2) arvamusliidrite roll kriisis oli esitada selgitusi ning sündmustele erinevaid vaatepunkte. 3) peamise positiivse hinnanguna valitsuse tegevusele nähti otsust pronkssõdur teisaldada ning säilmed ümber matta. 4) peamise negatiivse hinnanguna valitsuse tegevusele nähti viisi, kuidas ja millal pronkssõdur teisaldati. Suurem osa analüüsitud arvamusartiklitest olid valitsuse tegevuse suhtes kriitilised ning lisaks valitsusele said kriitikat ka erinevaid ministrid, nagu näiteks peaminister, siseminister ja kaitseminister. Valitsuse tegevust hindasid positiivselt peamiselt koalitsioonipoliitikud ja haritlased, kes kutsusid rahvast üles valitsust mõistma ja toetama ning jagasid selgitusi. Vähe oli arvamusartiklites juttu konflikti välispoliitilisest mõjust ja majanduslikest sanktsioonidest. Samuti oli arvamusliidrite hulgas vaid kaks autorit, kes esindasid venekeelse elanikkonna arvamust ja nägemust konfliktile. Bakalaureusetöö põhjal on võimalik ka mitmeid edasisi uuringuid teha - millised tegurid võisid arvamusliidrite antud hinnanguid mõjutada, kuidas mõjutasid arvamusliidrid oma hinnangutega avalikku arvamust ja kuidas samastuvad või erinevad arvamusliidrite arvamused suurimate päevalehtede juhtkirjade arvamustega, et näha kuidas kattus ühiskonna arvamus ajakirjandusega