Parempoolse äärmuse kategoriseerimine eristuvate tunnuste alusel
| dc.contributor.advisor | Kasekamp, Andres, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Seeman, Siim | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2015-06-17T15:00:11Z | |
| dc.date.available | 2015-06-17T15:00:11Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida parempoolset äärmust käsitlevate autorite erinevaid arusaami selle piiridest ja ideoloogiast, mille põhjal uurida sinna paigutatavaid parteisid ning välja pakkuda uut moodi kategoriseerimine eristuvate tunnuste põhjal. Töö esimene pool toob hästi välja valdkonna defineerimisel olemasolevad probleemid. Kasutusel on suur hulk erinevaid termineid, mida tihti kasutatakse läbisegi, kuigi nendele määratud tunnused on erinevad. Terminite põhjalik käsitlus andis aluse eristada paremäärmuslust ja paremradikaalsust ning kuigi viimane ei ole ainuvõimalik valik, siis paremäärmuslus kindlasti kogu vaadeldava skaala nimetamiseks ei sobi. Parempoolse äärmuse ideoloogilistest käsitlustest selgus, et kuigi suures osas on need kattuvad, siis ka nendes tuleb välja vahe paremäärmusluse ja –radikaalsuse vahel, kuna esimene näeb tihti antidemokraatlikust ühe peamise tunnusena. Sellest erinevusest hoolimata on parteide valik perekonna moodustamisel tavaliselt üpris sarnane. Muudeks läbivateks tunnusteks olid mõlema puhul immigratsioonivastasus, autoritaarsus, natsionalism ja populism. Nende 5 omaduse põhjal toimus kolme näitepartei võrdlemine. Parteide valiku aluseks oli nende erinev positsioon äärmuses: Kuldset Koidikut seostatakse neonatsismiga, Rootsi Demokraatidel on küll probleemne minevik, aga arenenud on edukaks immigratsioonivastaseks parteiks ning viimaseks Progressipartei, mille koht äärmuses on olnud pikalt vaidlusküsimuseks. Valitud parteide analüüsimine näitas selget äärmuslikkuse vahet. Ainult Kuldse Koidiku puhul tulid välja antidemokraatlikud tunnused ja lisaks ka vägivalla kasutamine ning bioloogiline rassism rahvusluse kontekstis. Rootsi Demokraatidel on küll immigratsioonivastasuse, autoritaarsuse, populismi ja ksenofoobse rahvusluse omadused, aga partei on teinud läbi arengu ning tegutsetakse demokraatia tingimustega vastavalt. Seda näitab ka äärmuslikemate liikmete väljaheitmine. Progressipartei puhul selgub selle sobimatus parempoolsesse äärmusesse, kuna peale immigratsioonivastasuse ei ole neil piisavalt teisi tunnuseid selliseks määratluseks. Seega tuleb välja piisavalt olulised erinevused, et kategoriseerida parempoolne äärmus vähemalt kaheks grupiks, mis aitab kaasa ka nende selgemaks defineerimiseks ja piiritlemiseks. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4484770*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/47259 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | paremäärmuslus | et |
| dc.subject.other | parteid | et |
| dc.title | Parempoolse äärmuse kategoriseerimine eristuvate tunnuste alusel | et |
| dc.type | Thesis | en |