Püha kirik: uusi aspekte keskaegse kiriku arhitektuurist ja ehitusloost
| dc.contributor.author | Tooming, Kaire | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja arheoloogia instituut. Kunstiajaloo õppetool | et |
| dc.contributor.other | Alttoa, Kaur, juhendaja | et |
| dc.date.accessioned | 2010-03-31T12:23:11Z | |
| dc.date.available | 2010-03-31T12:23:11Z | |
| dc.date.issued | 2010-03-31T12:23:11Z | |
| dc.description | Teadusmagistritöö | et |
| dc.description.abstract | Käesolev magistritöö on objektikeskne uurimistöö, mis keskendub endise Saare-Lääne piiskopkonna kihelkonnakirikule. Töö põhiosas antakse Püha kiriku arhitektuurne kirjeldus ning süüvitakse ehituslooga seotud probleemidesse. Püha kihelkond eraldus Kaarma ja Valjala kihelkondadest arvatavalt 14. sajandi alguses. Kirjalikes allikates nimetatakse Püha kihelkonda ja sealset preestrit alles 1449. aastal. Püha kirik on traditsiooniline Saare-Lääne piiskopkonna ruumivormi tüüpi järgiv kirik. See koosneb ühelöövilisest kahe võlvikuga pikihoonest, millele idasuunal liitub eelmisest mõnevõrra kitsam ja madalam ühevõlvikuline sirge idaseinaga koor. Kooriruumi põhjaküljel on käärkamber. Pikihoone lääneküljel asuv massiivne läänetorn on sekundaarne. Kirik on praeguse kuju saanud kolme suurema ehitusetapi käigus. Esmalt ehitati kooriruum koos põhjaküljel asuva ühekorruselise käärkambri ning pikihoone idaseina ja pikiseinte fragmentidega. Koori ja käärkambri valmimise järgselt tekkis kiriku ehitusse paus ning pikihoone ehitusega läks edasi juba teine meisterkond uute ehitusvõtete ning ka uue, algsest mõnevõrra laiema põhiplaaniga. Viimasena ehitati pikihoone lääneküljele massiivne torn, mis asendas algse saleda viilutorni. Käibivad dateeringud annavad Püha kiriku arvatavateks ehitusaegadeks kooriruumi puhul 13. sajandi teise poole, pikihoonel 14. sajandi teise poole ning tornil 15.-16. sajandi vahetuse. Magistritöö autori poolt läbi viidud uuringud võimaldavad dateeringuid mõneti korrigeerida. Koori ehitusaeg jääb 14. sajandi kolmandasse veerandisse ning ehitustegevust saab seostada Kuressaare piiskopilinnust ning Valjala kiriku polügonaalset koorilõpmikku ehitanud Böömi meisterkonnaga. Pikihoone on ehitanud uus meisterkond 15. sajandi esimesel veerandil. Pikihoone ehitanud meisterkonna päritolu ei ole kindel, kuid nad on kasutanud raiddetaile, mida saab seostada Kaarma kiriku kahelööviliseks võlvimisega. Läänetorni dateerimisel on lisaks ehituslike detailide analüüsile kasutatud ka dendrokronoloogilist analüüsi, mis lubab torni ehituse paigutada kõige varasemalt 1480. aastate teise poolde. Torni ehitanud meisterkond pärines Tallinnast. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/14736 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.subject | magistritööd | et |
| dc.title | Püha kirik: uusi aspekte keskaegse kiriku arhitektuurist ja ehitusloost | et |
| dc.type | Thesis | en |