Väikeriigid rahvusvahelises julgeolekukoostöös: Eesti ja Norra osalemine operatsioon Legiol

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida, millist rolli täidab Operatsioon Legios osalemine Eesti ja Norra kui väikeriikide välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkide edendamisel. Töö lähtus uurimisprobleemist, et väikeriikide rolli rahvusvahelises julgeolekukoostöös on käsitletud peamiselt normatiivsete ja diplomaatiliste tegevuste kaudu, ent nende roll sõjalistes väljaõppemissioonides on jäänud uurimata. Töö teoreetiline raamistik ühendas konstruktivistliku rahvusvaheliste suhete käsitluse, väikeriigi teooria ja koostööpõhise julgeoleku käsitluse. Uurimus viidi läbi kvalitatiivse juhtumiuuringuna, mille keskseks juhtumiks valiti Operatsioon Legio. Töö andmestik koosnes kuuest julgeoleku ekspertidega ning parlamentide liikmetega peetud poolstruktureeritud intervjuust, millest kolm käsitlesid Eesti ja kolm Norra vaadet. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Tulemused viitavad, et Operatsioon Legios osalemine kujutab Eesti ja Norra julgeolekupoliitiliste eesmärkide edendamisel praktilist, normatiivset ja riikide identiteedi kujunemist toetavat rolli. Eesti puhul on osalemine seotud eeskätt Balti riikide kui Venemaa naabruskonna julgeoleku kontekstiga, Norra puhul aga juhtriigi ja koordineeriva partneri rolliga Põhjala-Balti ning transatlantilises julgeolekuraamistikus. Töö järeldab, et Operatsioon Legiot saab tõlgendada koostööpõhise julgeolekupoliitika praktilise väljendusena, milles väljaõppepanus seob Ukraina sõjalise toetamise, liitlassuhete tugevdamise ja rahvusvahelise rolli kujundamise.