Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel

Kuupäev

2011-07-26

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Väitekirjas käsitletakse eesti piiblitõlke ja eesti kirjakeele ajaloo aspekte 17. sajandi keskpaigast kuni tallinnakeelse Uue Testamendi ilmumiseni 1715. aastal. Töö koosneb seitsmest artiklist: kahes on käsitletud Tartus Ajalooarhiivis hoiul olevaid Uue Testamendi käsikirju, mida varem polnud süstemaatiliselt uuritud. Kaks artiklit on pühendatud 1680. aastate lõpus ja 1690. aastate algul eesti keele üle peetud diskussioonidele. Ülejäänud kolmes artiklis on käsitletud teemaga seotud üksikküsimusi: Heinrich Gösekeni sõnaraamatu koostamise põhimõtteid, kuningas Karl XI poolt 1680. aastate algul eestikeelse Uue Testamendi tõlkimise ja trükkimise kohta antud korraldusi ning tartukeelse kirikukirjanduse väljaandja Adrian Virginiuse autobiograafiat. Allikate kriitiline analüüs ja detailuuring on võimaldanud ümber lükata mõned senistes uurimustes levinud ekslikud seisukohad ning käibesse tuua uusi allikaid, mis seni pole uurijate tähelepanu pälvinud
The thesis concentrates on the history of Estonian Bible translation and literary language from the mid-17th century to the publication of the New Testament in Tallinn language in 1715. The thesis includes seven articles: two articles analyse the manuscripts of the New Testament in the Estonian Historical Archives that previously have not been studied systematically. Two articles are dedicated to Estonian language discussions from the end of 1680s and the beginning of 1690s. Three remaining articles cover individual questions relating to the topic: the principles for compiling Heinrich Göseken’s dictionary, the autobiography of Adrian Virginius, the publisher of church literature in Tartu language, and the orders by Charles XI from the beginning of the 1680s relating to the translation of the New Testament into Estonian and the publishing of the translation. The thesis has successfully applied a critical analysis and detailed study of sources thereby enabling to refute some opinions that have prevailed in previous studies and bring to light new sources that until now have passed unnoticed.

Kirjeldus

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Märksõnad

Virginius Adrian, autobiograafiad, kirjakeel, keeleajalugu, 17. saj., piiblitõlked, käsikirjad, autobiographies, Estonian language, literary language, language history, 17th century, Bible translations, translators, Virginius, Adrian

Viide