Juhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis

Abstract

Doktoritöö keskmes on Juhan Liivi (1864–1913) loomingu ja kirjandusliku traditsiooni suhted. Liivi loomingut on eesti kultuuris väga palju käsitletud, kuid seni on teda peamiselt nähtud oma kaasaegsest kirjandustraditsioonist sõltumatu erandnähtusena – omapärase geeniusena, kelle poeetika sündis justkui väljaspool mõjutusi. Käesolev uurimus seab selle arusaama kahtluse alla, otsides Liivi luuletunnetuse seoseid laiema kirjandusliku ümbrusega. Liivi-tõlgenduse aluseks on ennekõike Friedebert Tuglase, Aarne Vinkli ja Jüri Talveti koostatud põhiväljaanded ja -uurimused. Tuglas sidus Liivi loomingu arengut luuletaja psüühikahäirega, nähes temas luuletajat, kelle eriline stiil tulenes haigusest. Vinkel tõi fookusesse Liivi käsikirjalise pärandi ja seadis eesmärgiks tekstide algupärasuse taastamise. Talvet on keskendunud Liivi luuletehnika ja poeetilise maailma tõlgendusele. Kuna suur osa Liivi loomingust on avaldatud postuumselt ja toimetajate valikud on tekste oluliselt mõjutanud, on töös tuginetud käsikirjalistele allikatele. Üks olulisemaid käsikirju on essee „Ääremärkused“, kus Liiv teeb ainsa katse sõnastada programmiliselt oma arusaama luulekunstist. Tema kriitilisest pärandist selgub, et ta tundis põhjalikult eesti kirjanduskultuuri ning jõudis sisse elada saksa klassikalisse kirjandusse ja filosoofiasse, tutvudes ka muu maailmakirjandusega saksa keele vahendusel. Liivi luuletajaks kujunemist mõjutas Väike-Maarja parnassi ringkond, sh tema vend, hiljem Ado Grenzsteini ja tema ajalehe Olevik toimetuse liikmed. Eesti kirjanduselu vahendusel avanes Liivile ka maailmaluule. Kui vaadata Liivi varast luulet tõlkeluule taustal, nähtub, et Liiv kujunes luuletajaks saksa kirjanduse schillerlikul taustal, arendas luule poeetikat Heine vormis ja otsis lüürilist hoiakut Goethe luule jälgedes. Juhan Liivi lüürika ja selle kaudu eesti esimese luuleuuenduse algus on arenenud seega tihedas kontaktis maailmaluule ja kirjandusliku mõttega. Siinne uurimus on esimene süsteemne katse näidata, kuidas Liivi luuletunnetus on seotud laiema kirjandusliku traditsiooni tõlgendamisega. Liivi looming ei sündinud kirjandustraditsiooni väliselt isikliku eripära pinnalt, vaid dialoogis Euroopa kirjandusliku traditsiooniga.

This doctoral dissertation focuses on the relationship that the works of Juhan Liiv (1864–1913) have with literary tradition. In Estonian culture, the works written by Liiv have been studied extensively, but he has mostly been regarded as an exceptional phenomenon, independent of the literary tradition of his time – a peculiar genius, whose poetics supposedly emerged in isolation from external influences. This study challenges that idea, seeking connections that exist between Liiv’s poetic theory and practice, and the broader literary context. Much of the existing interpretation of Liiv rests on the work of Friedebert Tuglas, Aarne Vinkel, and Jüri Talvet. Tuglas explained Liiv’s style largely through his mental illness. Vinkel focused on manuscripts and aimed to restore the originality of the texts. Talvet emphasized Liiv’s poetic techniques and his imaginative world. Since a large part of Liiv’s work has been published posthumously and editors’ choices have significantly influenced the texts, this study relies on manuscript sources. One of the most important manuscripts is the essay Marginalia (“Ääremärkused”), in which Liiv makes his only attempt to articulate a programmatic understanding of poetry. His critical legacy reveals that he was thoroughly familiar with Estonian literary culture and had immersed himself in German classical literature and philosophy, while also becoming acquainted with world literature through the medium of the German language. Liiv’s development as a poet was shaped by the Väike-Maarja literary circle – including his brother Jakob – and later by Ado Grenzstein and the editorial team of the newspaper Olevik. Through this context he also encountered world poetry. Against the background of translation, Liiv found his poetic voice: influenced by Schiller, shaped by Heine, and searching for a lyrical tone in the footsteps of Goethe. His lyricism, and with it the first renewal of Estonian poetry, grew out of this close contact with international literature and thought. This dissertation is the first systematic attempt to show how Liiv’s comprehension of poetry was bound up with broader literary tradition. Liiv’s work did not arise from personal uniqueness, in isolation from literary tradition, but in dialogue with European literary heritage.