Religious literacy of Estonian basic school graduates

Abstract

Religioonialane kirjaoskus tähendab võimet mõista religiooni tähendust ühiskonnas, suhelda sisukalt ja lugupidavalt erinevate usuliste ja mittereligioossete maailmavaadetega ning tulla edukalt toime olukordades, kus religioon või maailmavaated mängivad olulist rolli. Seda käsitletakse rahvusvaheliselt kui pädevust, mis aitab elada demokraatlikus ja mitmekesises ühiskonnas. Käesolev doktoritöö uurib, kas ja kuidas Eesti kooliharidus toetab selle pädevuse kujunemist. Töö esimene osa analüüsib Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Selgus, et kuigi religiooniga seotud pädevused esinevad mitmes aines, on need killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Religioon kujutatakse pigem ajaloolise või kauge kultuurinähtusena, mitte kaasaegse ja elava osana ühiskonnast. Eriti nõrgalt on esindatud hoiakute kujundamine ja oskused erinevustega toime tulemiseks. Teises etapis viidi läbi üleriigiline küsitlus 392 põhikooli lõpetajaga. Tulemused näitavad, et religioonialased teadmised on ebajärjekindlad ja lünklikud. Õpilased eelistavad sekulaarseid tõlgendusi ning tunnevad end ebakindlalt religiooni kui nähtuse käsitlemisel. Samas suurenes nende valmisolek arutleda usulistel teemadel, kui need olid seotud visuaalse kunsti, popkultuuri või isiklike lugudega. Kõige avatumad hoiakud ilmnesid kristluse suhtes; vähem tuntud usundite (nt islam, judaism) suhtes väljendus rohkem ebakindlust ja eelarvamusi. Tugevamad sotsiaalsed oskused ilmnesid pigem teise kultuuri selgitamisel kui omaenda traditsioonide mõtestamisel – viidates puudujääkidele enesereflektsioonis ja identiteeditunnetuses. Uurimus näitab, et religioonialane kirjaoskus on Eesti koolides alaesindatud, kuid seda saab arendada läbi eri ainetesse lõimitud ja noortele tähendusliku lähenemise. Vaja on paremat õpetajakoolitust, ajakohast õppevara ning kriitilist ja isiklikku mõtlemist toetavat õpet. Religioonialast kirjaoskust tuleks käsitleda kodanikupädevusena, mis toetab teadlikku ja sallivat ühiskonda. Religious literacy refers to the ability to understand the role of religion in society, to engage meaningfully and respectfully with diverse religious and non-religious worldviews, and to navigate situations where religion or beliefs play a significant role. Internationally, it is regarded as a key competence for living in democratic and diverse societies. This doctoral thesis explores whether and how Estonian school education supports the development of this competence. The first part of the study analyzes the national curricula for basic and upper secondary education in Estonia. While religion-related competences appear across several subjects, they are fragmented and mostly implicit. Religion is predominantly presented as a distant historical or cultural phenomenon, rather than a dynamic and relevant part of contemporary society. Particularly underrepresented are the development of attitudes and skills needed to cope with diversity. The second part presents the results of a nationwide survey of 392 basic school graduates. The findings reveal that students’ knowledge of religions is inconsistent and often limited. They tend to favor secular interpretations and feel uncertain when addressing religious topics. However, their willingness to engage increases when religious issues are presented through visual art, pop culture, or personal stories. Students showed the most openness toward Christianity, while unfamiliar religions such as Islam and Judaism evoked more uncertainty and prejudice. Social skills were more evident in explaining other cultures than in articulating their own traditions—indicating gaps in self-reflection and identity awareness. The study concludes that religious literacy is underrepresented in Estonian schools but can be meaningfully developed through cross-curricular, student-relevant approaches. This requires improved teacher training, updated learning materials, and pedagogies that support critical and personal engagement. Religious literacy should be seen not as religious instruction, but as a civic competence essential for fostering a conscious and inclusive society.