Sirvi Kuupäev , alustades "2025-09-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

From ashes to interpretation: fragmented, commingled and cremated human remains in Estonian Roman Iron Age (50‒450 CE) tarand cemeteries
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Lillak, Anu; Tõrv, Mari, juhendaja; Oras, Ester, juhendaja; Thompson, Tim, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Tuhast tõusnud tõlgendused: fragmenteerunud, segatud ja põlenud inimluud Eestis rooma rauaaja (50–450 m.a.j) tarandkalmete näitel” uurib fragmenteeritud, segi paisatud ja põletatud inimluude uurimise väljakutseid ja võimalusi, et näidata luuanalüüsi tähtsust kalmistute materjali tõlgendamisel ning kogukondade ja matmiskommete mõistmisel. Uurimus võrdleb Viimsi I ja Aakre Kivivare tarandkalmeid. Aakrest leiti küll vähem luid, kuid sealne dokumentatsioon on täpsem. Kalmete materjalis olid esindatud kõikide kehaosade luud, ent luude kogukaal võrreldes isikute arvuga oli madal ehk kalmetesse ei olnud jõudnud kõik luud. Viimsis oli erisusi ka selles, millised kehaosad on kalmesse jõudnud põletatud või põletamata kujul. Tarandkalmete osteoloogiline analüüs viitas võimalikele piirkondlikele erinevustele matmiskommetes. Ruumianalüüs näitas, et põlenud luud paiknesid Viimsis pigem tarandimüüride vahel. Viimsis oli ka luupeasasid ja paar leiukompleksi, mis Aakres puudusid. Viimsi luud olid veidi nõrgemalt põlenud kui Aakre kalme luud. Samuti oli Viimsi luudel märke lõikejälgedest, mida Aakre kalme puhul ei olnud. Osa Viimsi kalme luudest jõudis tuleriidale pärast liha lagunemist ehk matusekombestik oli etapilisem kui seni arvatud - ühe inimese luud võivad olla jõudnud kalmesse nii põletatult kui ka põletamata. Seega surnute põletamine ja laibamatuse komme ei olnud tingimata kasutusel eri aegadel, vaid olid osa samadest matmiskommetest. Hoolimata fragmentaarse, segi paisatud ning põletatud luumaterjali piiratusest, on sel hindamatu väärtus mineviku mõistmisel. Selleks, et materjal oleks kasutatav, on ülioluline korrektne dokumentatsioon ja standardiseeritud meetodite kasutamine. Doktoritöö sisaldab juhendit eri uurimisküsimuste jaoks sobivate meetodite valimiseks ning fragmenteeritud, segi paisatud ja põlenud inimjäänuste uurimise parima praktika kirjeldust.
Effect of a preoperative home exercise program on motor function in women with severe knee osteoarthritis scheduled for total arthroplasty
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Mets, Monika; Gapeyeva, Helena, juhendaja; Haviko, Tiit Haviko, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Terapeutilised harjutused on põlveliigese osteoartroosiga patsientide ravis üks peamisi esmaseid sekkumisviise. Enamik varasemaid uuringuid on keskendunud haiguse varajastele staadiumitele või taastumisele pärast liigesvahetuse operatsiooni, kuid operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi mõju raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga patsientidel on endiselt vähe uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi mõju liigesvahetuse operatsioonile suunatud raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naistel motoorsele funktsioonile, funktsionaalsele mobiilsusele ja tajutud terviseseisundile. Uuringus osalenud põlveliigese osteoartroosiga naised sooritasid kaheksa nädala vältel igapäevaselt 15 harjutusest koosnevat kodust harjutusprogrammi, mis oli suunatud liigesliikuvuse, tasakaalu, koordinatsiooni ja alajäsemete lihasjõu parandamisele. Koduse harjutusprogrammi järgselt täheldati naistel paranenud kõnnifunktsiooni, paremat tasakaalu ebastabiilsel pinnal, paranenud reielihaste aktiveerimist ja koordinatsiooni toolilt püsti tõusul ja suurenenud alajäsemete lihasjõudu koos väiksema jäsemetevahelise jõu erinevusega. Samuti paranes põlveliigese liikumisulatust, lühenes funktsionaalsete tegevuste sooritusaeg ja tõusis tajutud terviseseisundi hinnang. Veerand vaatlusalustest otsustas pärast harjutusprogrammi läbimist planeeritud liigesvahetuse operatsiooni edasi lükata. Raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naiste tasakaalu, kõnnivõime ja tajutud terviseseisundi näitajad olid seotud jala sirutajalihaste jõu, põlvevalu ning liikuvusulatuse näitajatega. Mõned kõnni ning reielihaste aktivatsiooni näitajad ei erinenud pärast harjutusprogrammi ea- ja sookaaslastest. Uuringu tulemused viitavad, et preoperatiivne kodune harjutusprogramm omab positiivset mõju raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga patsientidele ning on alternatiiviks kui ambulatoorse füsioteraapia kättesaadavus on piiratud.
Experimental contribution to contemporary ordinary language philosophy
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Shurakov, Nikolai; Stewart, Alexander Davies, juhendaja; Wiegmann, Alex, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
20. sajandi keskel tuginesid tavakeele filosoofid, nagu J. L. Austin ja G. Ryle, oma intuitsioonile selle kohta, kuidas inimesed räägivad. Nad püüdsid kirjeldada, kuidas tavalisi väljendeid kasutatakse. Seda lähenemisviisi kritiseeriti, kuna tavalise kasutuse väited nõuavad intuitsioonist kaugemale ulatuvat kontrollimist. Eksperimentaalne filosoofia, mis tõusis esile 2000. aastate alguses, on saanud tavakeele filosoofia ideaalseks liitlaseks: tavakeele filosoofid, kes on varustatud mitmesuguste läbipaistvate ja korratavate eksperimentaalsete vahenditega, saavad nüüd selle kriitika ületada. Dissertatsioon annab nelja artikliga panuse kaasaegse tavakeele filosoofia ja eksperimentaalse filosoofia ristumiskohta. Esimene artikkel leiab tõendeid, et meie teadmiste omistamine (väited nagu „Ma tean, et pank on homme avatud”) on panusest sõltuv. Teine artikkel väidab, et huvi tundlikkus ei ole rahva mõiste „valetamine” tunnusjoon. Me klassifitseerime väited valedeks sõltumata sellest, mis on kaalul. Kolmas artikkel uurib GPT-4 poolt internaliseeritud valetamise ja valelikkuse mõisteid ning võrdleb neid inimeste omadega. See leiab tugeva korrelatsiooni (seega paljudel juhtudel jagavad GPT ja inimesed ennustusi), kuid tuvastab ka süstemaatilisi lahknevusi. Neljandas artiklis uuritakse intervjuude abil eesti pejoratiivi eetilist profiili ja leitakse kiiduväärseid kasutusalasid ning potentsiaalseid kriitilisi märkusi nende kasutusalade kohta. Dissertatsioon ei näita mitte ainult, kuidas kaasaegset tavakeele filosoofiat saab teha mitmesuguste meetoditega, vaid demonstreerib ka, et paljud filosoofilised arutelud võivad tegelikult tavakeele filosoofiast kasu saada. Need arutelud ulatuvad teadmise olemusest kuni tehisintellektini, mistõttu kaasaegse tavakeele filosoofia väljavaated on paljulubavad.
Religious literacy of Estonian basic school graduates
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Sooniste, Aleksandra; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Religioonialane kirjaoskus tähendab võimet mõista religiooni tähendust ühiskonnas, suhelda sisukalt ja lugupidavalt erinevate usuliste ja mittereligioossete maailmavaadetega ning tulla edukalt toime olukordades, kus religioon või maailmavaated mängivad olulist rolli. Seda käsitletakse rahvusvaheliselt kui pädevust, mis aitab elada demokraatlikus ja mitmekesises ühiskonnas. Käesolev doktoritöö uurib, kas ja kuidas Eesti kooliharidus toetab selle pädevuse kujunemist. Töö esimene osa analüüsib Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid. Selgus, et kuigi religiooniga seotud pädevused esinevad mitmes aines, on need killustatud ja peamiselt varjatud kujul. Religioon kujutatakse pigem ajaloolise või kauge kultuurinähtusena, mitte kaasaegse ja elava osana ühiskonnast. Eriti nõrgalt on esindatud hoiakute kujundamine ja oskused erinevustega toime tulemiseks. Teises etapis viidi läbi üleriigiline küsitlus 392 põhikooli lõpetajaga. Tulemused näitavad, et religioonialased teadmised on ebajärjekindlad ja lünklikud. Õpilased eelistavad sekulaarseid tõlgendusi ning tunnevad end ebakindlalt religiooni kui nähtuse käsitlemisel. Samas suurenes nende valmisolek arutleda usulistel teemadel, kui need olid seotud visuaalse kunsti, popkultuuri või isiklike lugudega. Kõige avatumad hoiakud ilmnesid kristluse suhtes; vähem tuntud usundite (nt islam, judaism) suhtes väljendus rohkem ebakindlust ja eelarvamusi. Tugevamad sotsiaalsed oskused ilmnesid pigem teise kultuuri selgitamisel kui omaenda traditsioonide mõtestamisel – viidates puudujääkidele enesereflektsioonis ja identiteeditunnetuses. Uurimus näitab, et religioonialane kirjaoskus on Eesti koolides alaesindatud, kuid seda saab arendada läbi eri ainetesse lõimitud ja noortele tähendusliku lähenemise. Vaja on paremat õpetajakoolitust, ajakohast õppevara ning kriitilist ja isiklikku mõtlemist toetavat õpet. Religioonialast kirjaoskust tuleks käsitleda kodanikupädevusena, mis toetab teadlikku ja sallivat ühiskonda.
A model for implementing inclusive education in early childhood education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Nelis, Pille; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kaasav hariduse põhimõtete rakendamine alushariduses on üks olulisemaid teemasid nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Alusharidus kaasavas õpikeskkonnas avaldab pikaajalist ja positiivset mõju laste akadeemilistele oskustele, sotsiaalsele arengule ja edasijõudmisele koolis ja seetõttu on kaasava hariduse tõhus rakendamine koolieelsetes lasteasutustes väga oluline. Uuringute tulemused on näidanud, et kaasava hariduse tõhus rakendamine on seotud mitmete teguritega nagu arusaam kaasava hariduse tähendusest, selgus kaasava hariduse rakendamist toetavates tunnuste ja lasteaia töötajate professionaalsus kaasava hariduse rakendamisel. Seetõttu keskendub doktoritöö kaasava hariduse rakendamist toetava mudeli loomisele ja selle rakendatavuse uurimisele alushariduses. Uurimist alustati süstemaatilise kirjandusanalüüsiga. Kirjanduses leiduvate definitsioonide kõige olulisemaid aspekte arvesse võttes sõnastati kaasava hariduse definitsioon, milles saab eristada selle filosoofilist ja praktilist olemus. Kirjandusanalüüs näitas, et kaasava hariduse võtmetunnused saab süstematiseerida haridussüsteemi viie tasandi kaudu: lapse, pere, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasand. Edasi uuriti, kuidas on teoreetiline mudel kooskõlas lasteaia praktikatega. Selleks viidi läbi juhtumiuuring, kus osalesid ühe lasteaia töötajad. Tulemused näitasid, et teoreetiline mudel on kooskõlas lasteaia praktikatega. Samas ilmnesid mitmed väljakutsed kaasava hariduse rakendamisel. Lõpuks hinnati mudeli rakendatavust lasteaedade meeskondadele suunatud koolitusprogrammi kaudu, mis arendati välja mudeli põhjal. Täpsemalt uuriti, kuidas muutub programmi läbimisel osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel. Selleks viidi läbi küsitlused enne koolituse algust ja pärast koolituse lõppu. Tulemused näitasid, et koolituse läbimisel muutus osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel, mis omakorda viitab mudeli rakendatavusele. Doktoritöös antakse soovitused edasisteks uuringuteks, hariduspoliitika kujundamiseks, kaasava hariduse rakendamiseks lasteaedades ja õpetajate koolitamisel, et toetada kaasava hariduse tõhusat rakendamist.