Eliit tasemel pikamaa triatleedi aastase treeningtsükli analüüs: juhtumiuuring

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu: Tartu Ülikool

Abstrakt

Eesmärk: Analüüsida eliittasemel pikamaa triatleedi aastase treeningtsükli ülesehitust, treeningkoormuse jaotust ja nende seost võistlustulemustega. Metoodika: Uuringus analüüsiti eliitasemel pikamaa triatleedi treeningandmeid 2024/2025 võistlushooajal 54 nädala jooksul. Treeningkoormuse hindamiseks kasutati treeningu koormuseindeksi (TRIMP), treeningstressi indeksi (TSS), intensiivsusteguri (IF) ning akuutse ja kroonilise treeningukoormuse suhet. Lisaks analüüsiti treeningute jaotust intensiivsustsoonide lõikes ja treeningplaani periodiseerimist makro-, meso- ja mikrotsüklite tasandil. Tulemused: Tulemused näitasid, et eliittasemel triatleedi treeningprotsess põhineb kõrgel treeningmahul, madala intensiivsuse domineerimisel ning teadlikul periodiseerimisel. Keskmine nädalane treeningmaht oli 18,0 ± 5,3 tundi. Treeningutes domineeris madala intensiivsusega koormus (Z1 ~80%), samas kui mõõduka (Z2 ~16%) ja kõrge intensiivsusega (Z3 ~4–5%) treeningute osakaal oli väiksem, viidates püramiidsele treeningmudelile. Treeningkoormuse näitajad TRIMP ja TSS olid omavahel väga tugevalt seotud (r = 0,966), samas kui IF ei olnud teiste näitajatega statistiliselt olulises seoses. ACWR väärtused püsisid valdavalt soovituslikus vahemikus, viidates kontrollitud treeningkoormuse juhtimisele. Kokkuvõte: Treeningkoormuse mitmekülgne monitoorimine võimaldas hinnata treeningu dünaamikat ning toetas sooritusvõime optimeerimist. Analüüs näitas selgelt struktureeritud makro-, meso- ja mikrotsüklid ning treeningkoormuse vähenemist enne võistlusi, mis viitab laadimisperioodi kasutamisele.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd, triatlon, treeningkoormus, periodiseerimine, intensiivsustsoonid, TRIMP, treeningstressi indeks, akuutne-krooniline koormus

Viide