Avalike varjumispaikade potentsiaalne nõudlus mobiilpositsioneerimise andmetel

Abstract

Tänapäevases dünaamilises julgeolekupoliitikas on avalike varjumiskohtade roll riigi kaitsevõime tagamisel märkimisväärselt kasvanud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Tartu linnas liikuvate inimeste ligipääsetavust avalikele varjumiskohtadele ning selgitada välja piirkonnad, kus potentsiaalne nõudlus on kõrge, kuid varjumiskohad puududvad. Töö tulemustest selgus, et olemasoleva võrgustiku puhul jõuab kümne minutiga varjumiskohtadeni ligikaudu 53% tänaval liikuvatest inimestest ning viie minut korral vaid 18%. Viie stateegiliselt valitud varjumiskoha lisamisel suurenes viie minuti jooksul varjumiskohta jõudvate liikujate arv 5,74% võrra ja kümne minuti jooksul 8,95% võrra. Töö panustab elanikkonnakaitse planeerimisse pakkudes välja andmepõhise meetodi praeguse olukorra hindamiseks ja uute varjumiskohtade asukohtade valimiseks.