Rühmvõimlejate motivatsioon treeningu- ja võistluskontekstis ning selle seosed võistlustulemustega

Abstract

Eesmärk: Hinnata rühmvõimlejate treening- ja võistlusmotivatsiooni tüüpe ning selgitada, kuidas erinevad motivatsioonitüübid seostuvad nende võistlustulemusega. Metoodika: Uuring oli küsimustike põhine ning koosnes kahest mõõtmisest, mõõtmiste vahele jäi üks nädal. Vastajateks olid Eesti rühmvõimlejad, neljast erinevast vanuseklassist ja kokku viiest erinevast võimlemisklubist, kokku 136 võimlejat. Uuringus hinnati rühmvõimlejate motivatsiooni nii treeningul kui ka võistlustel ning hiljem nende seost võistlustulemusega. Tunnuste kirjeldamiseks leiti keskväärtused ja standardhälbed, vanusegruppide erisusi seletati sõltumatute gruppide t-testiga ning tunnuste vaheliste seoste hindamiseks viidi läbi rajaanalüüs. Tulemused: Käesolevas töös hinnati ja käsitleti erinevaid motivatsioonitüüpe ning nende seost võistlustulemustega. Rühmvõimlejate motivatsioonitüübid treeningul on suuresti seotud ka nende võistlusmotivatsiooniga, kuna tunnused andsid positiivse ning olulise seose. Lisaks tuli välja seos vanuse ja amotivatsiooni vahel, nimelt mida kõrgem oli sportlase vanus, seda suurem oli ka tema amotivatsioon võrreldes noorematega. Ilmnes ka otsene negatiivne statistiliselt oluline seos treeningu intojektiivse motivatsiooni ja võistlustulemuse vahel. Kokkuvõte: Töö tulemuste põhjal on soovituslik pöörata tähelepanu vanusega seotud motivatsiooni muutustele ning ka treeningkeskkonnale, sest treeningul kogetud motivatsioonilised kogemused võivad kanduda üle võistlussituatsiooni. Eriti tuleks pöörata tähelepanu vanematele sportlastele ning ennetada amotivatsiooni tõusu. Märksõnad: treeningmotivatsioon, võistlusmotivatsioon, rühmvõimlejad, võistlustulemus