El español de la República Argentina: los argentinismos en las obras el túnel de Ernesto Sábato e historias de cronopios y de famas de Julio Cortázar

Abstract

Ajalooliselt, XIX sajandi lõpus, kolis osa Euroopa elanikest Argentiinasse: hispaanlased, itaallased, prantslased, sakslased ja immigrandid Ida-Euroopast. 20. sajandi alguseks olid umbes 50 protsenti Buenos Airese elanikest sisserändajad, kes mõjutasid hispaania keele arengut. Lõputöös tuleb juttu lingvistilisest mitmekesisusest: variatsioonide tekke põhjustest, isikupärasustest, tarvitamise näidetest. Suurema osa teooriast hõlmab Argentiina hispaania keel, milles seletatakse detailselt lahti terminit argentinismo ning selle fenomeni morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ning leksikoloogilisi tunnusjooni. Edaspidi analüüsitakse kahe argentiina kirjaniku teoseid. Lõputöö eesmärgiks oli leida lingvistilisi omapärasusi, mis on omased Argentiinas räägitavale hispaania keelele ja valitud teoste põhjal selgitada välja, mis kontekstis aset leiavad need tunnusjooned ja kui populaarsed on nad argentiina kirjanduses. Kõige olulisemateks morfoloogilisteks tunnusteks Argentiina hispaania keeles on voseo, sagedane lo kasutamine le asemel, deminutiivsufiksid, tuleviku indikatiivse vormi asendamine voy + infinitiiv-iga. Lisaks, eksisteerivad olulised leksikoloogilised tunnused, näiteks üte che kasutamine, lunfardo (sotsiolekt, mida mõnikord tarvitatakse Buenos Airese hispaania keele žargoonina), piirkondlik leksika, laensõnad ja vesre (sõnade moodustamisviis). Mõned varemmainitud nähud eksisteerivad ka teistes Ladina Ameerika riikides. Näiteks, deminutiivsete sufiksite kasutamine on sage fenomen Uruguyais, Tšiilis, Mehhikos ja teistes Ladina-Ameerika riikides. Ernesto Sábato teoses Tunnel ja Julio Cortázari raamatus Historias de cronopios y famas esinevad deminutiivide kasutamisjuhtumid. Suurem osa nendest on leitud Cortázari juttude kogumikus.