Venemaa vastusanktsioonide mõju Eesti põllumajandustoodete ekspordile aastatel 2014-2016

Abstract

Eesti nagu ka kogu Euroopa Liidu majanduslikud suhted Venemaaga on alates 2014. aastast piiratud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas - Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimisega (Venemaa, 2017). Euroopa Liidu Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega. 2014. aasta augustis otsustas Venemaa kehtestada vastusanktsioonid – otsustati piirata põllumajandussaaduste sissevedu nendest riikidest, mis on Venemaale seoses Ukraina kriisiga sanktsioone kehtestanud. Teema on oluline, kuivõrd mõjutab olulisel määral Eesti majandussfääri. Ühtlasi on esmakordselt tegemist sedavõrd laiaulatuslike vastusanktsioonidega, muutes uurimisteema iseäranis paeluvaks ning asjakohaseks. Bakalaureusetöö põhiliseks eesmärgiks on selgitada välja, kuidas on mõjutanud Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid Eesti põllumajandust, uurides eelkõige põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi muutust viimastel aastatel. Eelnevast tulenevalt pidas autor põhjendatuks sõnastada järgnev hüpotees: Venemaa poolt kehtestatud vastusanktsioonid on mõjutanud Eesti põllumajandustoodangu eksporti. Tutvudes varasema kirjandusega, diskuteerivad erinevad autorid pidevalt selle üle, kas sanktsioonide rakendamine on tõhus. Eelmainitust tulenevalt kavatsen ka mina otsida käesolevas bakalaureusetöös vastust küsimusele, kas Venemaa vastusanktsioonid Eesti suhtes võib lugeda tõhusaks või mitte. Vastuse leidmine esitatud küsimusele on oluline, kuivõrd Eesti majanduse käekäik mõjutab moel või teisel kõigi siinsete elanike igapäevast elu. Ühtlasi on väliskaubandus Venemaaga olnud traditsiooniliselt Eesti jaoks majanduslikult oluline, olles koguekspordi osatähtsuselt kolmas riik. See tähendab seda, et drastilised muudatused ekspordis Venemaale mõjutavad märgatavalt kujunenud strateegilisi jõujooni Eesti eksporditurgudel. Läbiviidud analüüsi põhjal selgus, et vastusanktsioonid on tõepoolest mõjutanud Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete eksporti. Esiteks, kogueksporti analüüsides selgus, et viimaste aastate lõikes on eksport vähenenud 346 miljoni euro võrra. Ühtlasi selgus, et sanktsioonide järgsetel aastatel vähenes eksport Venemaale keskmiselt 500 miljoni euro võrra. Tänu uute turgude leidmisele ei ole koguekspordi vähenemine nii suur kui see Venemaale on. Teiseks leiti käesolevas töös, et Venemaa kehtestatud sanktsioonid on mõjutanud eelkõige piimatoodete ning loomaliha ja kalatoodete eksporti. Piimatoodetest mõjutas vastusanktsioonide kehtestamine kõige suuremal määral juustu, kohupiima, kontsentreerimata piima ja rõõsk koore, petipiima, koore, jogurti ja keefiri, vadaku ja muude kontsentreerimata piimakomponentide, või ja muude piimarasvade eksporti, mille eksport oli 2016. aastaks lõppenud. Ainukesena piimatoodetest ei ole täiesti ära kadunud kontsentreeritud piima ja rõõsk koore eksport, kuid nende toodete väljavedu Eestist Venemaale on kuue aastaga vähenenud 96%. Analüüsist selgus, et sanktsioonide tagajärjel oli 2016. aastaks loomaliha ja kalatoodete kategoorias lõppenud värske, jahutatud või külmutatud sealiha ning külmutatud, värske ja jahutatud kala, kalafilee ja muu kalaliha eksport Venemaale. Märksõnad: Eesti, eksport, sanktsioon, vastusanktsioon, Venemaa