Peaajuinfarkti järgse psühholoogiliste muutuste seosed füüsiliste funktsioonide taastumisega

Abstract

Uurimustöö eesmärk oli uurida insuldi läbi teinud inimestel depressiooniskooride seoseid füüsilise taastumisega. Lisaks hinnati teisi üldise terviseseisundiga kaasnevaid psühholoogilisi häireid, mis võivad füüsilist taastumist mõjutada. Psühholoogiliste sümptomite mõju ja nende muutusi suundi vaadeldi kolmel erineval ajaperioodil. Uurimuses osales 50 inimest, 24 (48%) meest ja 26 (52%) naist vanuses 46-86 aastat. Esialgselt uurimusse osalejate valimisel kasutati kognitiivse seisundi skriinimiseks vaimse seisundi miniuuringut (MMSE). Erinevate sümptomite hindamiseks kasutati Beck`i depressiooniküsimustikku (BDI) ja Üldist terviseküsimustikku (GHQ-28), füüsiliste funktsioonide hindamiseks kasutati Bartheli Indexit. Uurimustulemustes ei ilmnenud olulist seost erinevate skaalade skooride ja sotsiodemograafiliste näitajate vahel, välja arvatud olulised soospetsiifilised erinevused. Terves valimis vähenesid nii depressioon kui üldised tervisekaebused füüsiliste funktsioonide paranedes juba teiseks ajaperioodiks. Gruppide vahelises võrdluses paranesid naistel füüsilised funktsioonid ja vähenesid tervisekaebused enam teise ajaperioodi lõpuks, ning depressioon ja ärevus vähenesid oluliselt kolmanda hindamise lõpuks. Meestel paranesid füüsilised funktsioonid, psühhosomaatilised kaebused ja vähenesid depressioonisümptomid samuti esimeses esimese ajavahemiku lõpuks, mille järgselt teises ajavahemikus vähenesid oluliselt enam üldised tervisekaebused, ärevus ja sotsiaalsed probleemid. Depressiooni olemasolu korral depressioon ning füüsilised funktsioonid paranesid enam esimeses ajavahemikus, edaspidi vähenes depressioon koos üldise tervisekaebuste tasemega.