Eesti alaliste elanike määramine: Registriandmete integreerimine varajase perioodi analüüsi

Abstract

Riikliku rahvastikustatistika tähtsus ühiskondlikus korralduses ilmneb selle võimes pakkuda usaldusväärset teavet rahvastiku struktuuri ja muutuste kohta. Eestis kasutatakse alalise elanikkonna nimekirja koostamiseks 18 erinevat registrit, mis koguvad andmeid elanike sotsiaaldemograafiliste näitajate kohta. Alaline elanikkond määratakse otsides inimese kohta elumärke erinevates registrites. Erandiks on esmakordselt rahvastikubaasi andmestiku lisatud inimesed, kelle puhul on alalise elaniku staatuse määramisel ainsaks kriteeriumiks tema registreeritud elukoht. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas registrite täiendav kaasamine võib aidata täpsemini hinnata Eestisse saabunud inimeste residentsust esimese kahe aasta jooksul. Töö keskendub sellele, kas ja kuidas täiendavad andmeallikad võimaldavad saada üksikasjalikuma pildi isikute kavatsustest Eestis püsivalt elada. Analüüsi käigus püütakse tuvastada, millised registrid võiksid anda usaldusväärset lisainformatsiooni, mis aitab paremini mõista uute elanike kavatsusi.