Hälbiva käitumisega seotud eakaaslaste surve tajumine noorte hulgas

Abstract

Käesoleva bakalaureuse töö keskseks teguriks oli noorte tunnetatud eakaaslaste surve seos hälbiva käitumisega. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud noored tajuvad eakaaslaste survet, kuidas surve tajumine on seotud perekeskkonna ja isiksusega ning raporteeritud hälbiva käitumisega. Toetudes varasematele uuringutele, teooriatele ning analüüsile, saab väita, et noorte hälbiv käitumine on Eesti ühiskonnas aktuaalne ning problemaatiline. Oma töös jõudsin järeldusele, et paljud noored, ennekõike poisid, tunnetavad eakaaslaste survet käituda hälbivalt või teha midagi, mida nad ise õigeks ei pea. Samuti mängisid rolli tuntavale eakaaslaste survele käituda hälbivalt ka perekondlikud tegurid. Noorte puhul on sõbrad ja eakaaslased olulise tähtusega ning selleks, et hälbivat käitumist Eesti noorte puhul ennetada, oleks soovituslik uurida spetsiifilisemalt noorte omavahelisi suhteid. Töö teoreetilises pooles selgus, et noorte hälbiv käitumine saab alguse indiviidi ning mikrotasandil, kus ennekõike mängivad suurt rolli perekondlikud tegurid. Vaatamata sellele, arvan ma, et hälbiv käitumine jõuab haripunkti noorukieas ning seda mõjutab kõige rohkem see, milliste eakaaslastega noor suhtleb ning millised on nende vaba aja veetmise viisid. Neid aspekte uurides oleks võimalik näha asja reaalset probleemi, et miks noored hälbivalt käituvad. Probleemi nähes saaks hakata rakendama erinevaid meetodeid, et noortele selgeks teha miks hälbiv käitumine ei ole normaalne ning milleni see võib täiskasvanuikka jõudes viia. Seega kokkuvõtlikult arvan, et noorukiiga on keeruline protsess, mil ajal ollakse vastuvõtlikud paljudele teguritele, sh nii normaalsele kui hälbivale käitumisele. Selleks, et noorte hälbiva käitumise probleemi ennetada, tuleks mitte ainult uurida hälbivat käitumist, vaid ka seda, kuidas noored ise näevad oma käitumist ning kelle või mille poolt tunnetavad nad seda mõjutatununa.