Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
| dc.contributor.advisor | Solvak, Mihkel, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Nepste, Gregor | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2023-06-13T10:59:18Z | |
| dc.date.available | 2023-06-13T10:59:18Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist. | et |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/90515 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | avalikud teenused | et |
| dc.subject.other | e-riik | et |
| dc.subject.other | digipädevus | et |
| dc.subject.other | disain | et |
| dc.subject.other | veebisaidid | et |
| dc.title | Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel | et |
| dc.type | Thesis | et |