Kehaline aktiivsus ja kehalised võimed sõltuvalt organiseeritud spordis osalemisest ja kehakaalust Tartu linna 9. klassi õpilastel

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu: Tartu Ülikool

Abstrakt

Kehaline aktiivsus ja kehalised võimed sõltuvalt organiseeritud spordis osalemisest ja kehakaalust Tartu linna 9. klassi õpilastel Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja Tartu linna 9. klassi õpilaste kehalised võimed ja kehaline aktiivsus ning leida, kas esineb erinevusi sõltuvalt organiseeritud spordis osalemise sagedusest ja kehakaalust. Metoodika: Uuringus osales 60 õpilast, neist 28 poisid ning 32 tüdrukud, vanuses 15-16 eluaastat. Uuritavate kehaliste võimete hindamiseks kasutati nelja testi: 4x10 m süstikjooks, kämbla dünamomeetria (parem ja vasak käsi), paigalt kaugushüpe ja 20m lõikudega tõusva kiirusega vastupidavusjooks, mis põhinevad ALPHA fitness testide programmil. Organiseeritud spordis osalemise info koguti päevikute abil ning kehalist aktiivsust hinnati aktseleromeetriga. Lisaks mõõdeti uuritavate antropomeetrilised näitajad, nende põhjal arvutati vöö-ümbermõõdu ja pikkuse suhe ning kehamassiindeks. Tulemused: WHO liikumissoovituse, liikuda 60 min mõõduka kuni tugeva intensiivsusega päevas, täitsid 30% uuringus osalenud noortest. Liikumissoovituse täitjaid oli rohkem ülekaaluliste õpilaste hulgas. Ülekaalulised õpilased saavutasid paremaid tulemusi kämbla dünamomeetrias (mõlemad käed), normaalkaalulised õpilased aga vastupidavusjooksus ja paigalt kaugushüppes. Organiseeritud spordis osalesid 82% õpilastest, treeningutel osalemisel oli positiivne mõju õpilaste kehalisele aktiivsusele ja kehalistele võimetele. Kolmel või enamal korral nädalas treenijate liikumisaktiivsus päevas ning mõõduka ja tugeva intensiivsuse juures oli kõrgem võrreldes üks või kaks korda nädalas treenijatega ning mittetreenijatega. Kolmel või enamal korral nädalas treenijatel olid paremad tulemused mõõdetud kehaliste võimete testides võrreldes ühel või kahel korral treenijate ning mittetreenijatega. Kokkuvõte: Käesoleva magistritöö tulemused näitavad, et vähem kui kolmandik uuringus osalenutest täitis WHO päevase liikumissoovituse ning soovituse täitjaid oli rohkem ülekaaluliste õpilaste hulgas. Organiseeritud spordis osalemise mõju kehalisele aktiivsusele ja kehalistele võimetele ilmneb, kui treeningutel osaletakse kolmel või enamal korral nädalas. Märksõnad: kehalised võimed, kehaline aktiivsus, organiseeritud sport, ülekaalulisus, normkaalulisus

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd, kehaline aktiivsus, organiseeritud sport, ülekaalulisus, normkaalulisus

Viide