Korvpallurite treeningu koormuse muutused 8-nädalase treeningu jooksul

Abstract

Eesmärk: Käesoleva töö eesmärk oli hinnata noorkorvpallurite sisemise, välise ja subjektiivse treeningkoormuse muutusi 8-nädalase treeningperioodi jooksul ning analüüsida nende näitajate omavahelisi seoseid. Metoodika: Tegemist oli longitudinaalse korduvmõõtmistega vaatlusuuringuga, milles osales 12 Eesti U16 vanuseklassi meeskorvpallurit. Sisemist treeningkoormust hinnati sRPE meetodi ning südame löögisagedusel põhineva kardiovaskulaarse koormuse abil. Välist treeningkoormust hinnati Polar Team Pro süsteemi lihaskoormuse näitaja põhjal. Lisaks hinnati sportlaste subjektiivseid heaolunäitajaid, sealhulgas väsimust, lihasvalu, stressi, unega seotud näitajaid ja treeningvalmidust. Andmeid koguti kogu 8-nädalase treeningperioodi jooksul. Tulemused: Tulemused näitasid statistiliselt olulisi muutusi nii sisemise kui ka välise treeningkoormuse näitajates. Muutused ilmnesid sRPE-põhises treeningkoormuses, kardiovaskulaarse koormuse ning lihaskoormuse näitajates, kuid muutused ei olnud kõigi parameetrite lõikes täielikult sarnased. Enamik subjektiivseid heaolunäitajaid ei muutunud statistiliselt oluliselt, kuid treeningvalmidus vähenes treeningperioodi lõpuosas. Sisemise ja välise treeningkoormuse näitajate vahel ilmnesid statistiliselt olulised positiivsed seosed. Lisaks esinesid statistiliselt olulised seosed treeningkoormuse ning subjektiivse väsimuse, lihasvalu ja subjektiivse koondhinde vahel. Kokkuvõte: Noorkorvpallurite treeningkoormus varieerus 8-nädalase treeningperioodi jooksul ning sisemise ja välise treeningkoormuse näitajad olid omavahel seotud, kirjeldades samal ajal treeningprotsessi erinevaid komponente. Tulemused rõhutavad erinevate treeningkoormuse mõõdikute kombineeritud kasutamise olulisust sportlaste koormuse, taastumise ja valmisoleku monitoorimisel. Märksõnad: korvpall, treeningkoormus, sisemine koormus, väline koormus, noorkorvpallurid