Eesti kõrghariduse strateegilise juhtimisega seotud eesmärkide, mõõdikute ning andmeallikate kaardistus

Abstract

Konkreetne ülevaade püüab otseselt panustada mainitud kahest üldisest RIHU09 eesmärgist esimese saavutamisse. Kõrgharidusega seotud kehtivate strateegiadokumentide ja nendes väljatoodud eesmärkide ja mõõdikute kaardistamiseks rakendatakse meta-uuringu loogikat, mis järgib sisukorras toodud struktuuri ja teise alapeatüki all detailsemalt lahtikirjutatud metoodikat. Süsteemse ülevaate abil näidatakse, et Eestis juhitakse kõrgharidust riiklikult muljetavaldavalt arvuka strateegiadokumentide kogumi ning neis välja toodud eesmärkide, meetmete ning tegevuste kaudu. Nimelt kehtib Eestis kuus strateegilist dokumenti, mis on seotud vaid kõrghariduse riikliku suunamisega ning üheksa arengukava ning muud dokumenti, kus lisaks kolmanda astme haridusele pööratakse tähelepanu eelkõige muudele küsimustele. Kokku võib nendes strateegiadokumentides loendada 27 erinevat põhi- ja 50 alaeesmärki, 44 meedet ning 345 tegevust, millest mõõdikutega on varustatud umbes pooled. Üllatavaks saab niivõrd arvuka strateegia koguarvu ning eesmärkide puhul pidada seda, et põhieesmärkide osas ei leidunud sihte, mida oleks saanud selliste traditsioonilaste kõrgharidusteemade all liigitada nagu „Õppejõud ja teadalased“, „Üliõpilased (sh doktorandid)“, „Õppevahendid“, „Infrastruktuur“ või „Rahastamine“. Alljärgnevalt selgitatakse kaardistuse koostamise metoodilisi aluseid ning ülevaadet ning selle tulemusi.