Rahvaarvu muutus Eesti maakondades ja kantides ning selle muutuse komponendid perioodil 1989-2023

Abstract

Rahvastiku muutuste uurimine ajas on oluline, kuna see aitab inimestel valmistuda tulevaste muutuste jaoks ning trende paremini ette prognoosida. Selline teadmine võimaldab elutähtsaid asutusi läbimõeldult planeerida, lihtsustades näiteks ka linnade planeerimist. Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saada, millised rahvaarvu muutused on toimunud Eesti kantides ja maakondades erinevatel perioodidel ning mis on nende muutuste põhjused. Bakalaureusetöös kasutati rahvaloenduse (1989, 2000, 2011, 2021) ja Rahvastiku Statistilise Registri summeeritud andmeid ning arvututati ühe kümnendi muutus protsentides. Tulemustest selgus, et esimesel perioodil 1989-2000 toimus Eestist suur väljaränne, peamiselt Nõukogude Liidu tööliste arvelt, kes suundusid tagasi oma kodumaale. Teisele perioodile (2000-2011) oli iseloomulik suur maakondade vaheline siseränne ja rahvastiku võitsid suuremate linnade eeslinnad. Kolmandal perioodil (2011-2021) oli näha rahvastiku liikumist linnadest kaugemale, peamiselt suunduti rannikuäärsetele aladele ja saartele. Viimasel vaadeldaval perioodil 2021 kuni 2023 oli näha suurt sisserändajate osakaalu kasvu, mistõttu on Eesti rahvaarv kasvanud.