TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorite tervisega seotud elukvaliteet

Abstract

Inimese elukvaliteeti mõjutavad tegureid on palju ning üks olulisemaid on tervis. Selle mõju hindamine vaid diagnooside ning nende raskusastmete põhjal aga ei pruugi täpselt peegeldada seda, kuidas see indiviidi igapäevaelu mõjutab. Seetõttu on võetud kasutusele erinevaid instrumente, mille kaudu saavad inimesed hinnata oma tervisega seotud elukvaliteeti (health-related quality of life, HRQoL) ning üks sellistest on EuroQoli küsimustik. Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu aastatel 2009–2010 ja 2019–2020 liitunud geenidoonorite tervisega seotud elukvaliteeti EuroQoli küsimustiku abil, selle muutust kümne aasta jooksul ning seoseid erinevate kliiniliste ja demograafiliste teguritega. Esmalt antakse ülevaade tervisega seotud elukvaliteedi olemusest ja EuroQoli küsimustikust ning tutvustatakse erinevaid meetodeid selle tulemuste kirjeldamiseks nagu LSS, HSDC ja Shannoni indeks. Lisaks käsitletakse ka K-keskmiste klasteranalüüsi ning dispersioonanalüüsi mudeli põhjal teostatavaid võrdluseid seoste uurimiseks. Töö teises pooles rakendatatkse neid meetodeid ja tõlgendatakse tulemusi. Selgub, et 2019.–2020. aastate geenidoonorid hindavad oma tervisega seotud elukvaliteeti paremini, kuid muutus sõltub tugevalt vanusest. Vanematel indiviididel on vähenenud probleemid kõigis dimensioonides peale valu, kus on hinnangud jäänud sarnaseks 2009.–2010. aasta seisuga. Noorematel aga on suurenenud probleemid nii igapäevategevustega toimetulekuga, valudega kui ka ärevusega, seejuures probleemid ärevusega on kasvanud enim. Lisaks täheldati, et üldjoontes hindavad enda tervisega seotud elukvaliteeti kõrgemalt nii kõrgharitud kui ka mehed. Many factors influence an individual’s quality of life, one of the most significant being health. Assessing its impact solely on the basis of diagnoses and their severity may not accurately reflect how health affects an individual’s daily life. Therefore, various instruments have been developed that allow individuals to assess their own health-related quality of life (HRQoL), one of which is the EuroQol questionnaire. The aim of this bachelor’s thesis is to evaluate the health-related quality of life of gene donors who joined the Estonian Biobank in 2009–2010 and 2019–2020, to analyse changes over a ten-year period and to examine associations with various clinical and demographic factors. The first part provides an overview of the concept of health-related quality of life and the EuroQol questionnaire, followed by an introduction to different methods for its analysis, such as LSS, HSDC and the Shannon index. In addition, K-means clustering and analysis of variance are presented as methods for investigating relationships between different factors. In the second part, these methods are applied to the data and the results are interpreted. The results indicate that later cohort of gene donors reported higher health-related quality of life, but the changes depended strongly on age. Among older individuals, problems have decreased in all dimensions except pain, where assessments have remained similar to the earlier period. Younger individuals have experienced an increase in problems related to usual activities, pain and anxiety, with anxiety having the biggest increase. It was also noted that men and more highly educated individuals tend to rate their health-related quality of life higher.