Tallinna vangla eesti keelt kõnelevate kinnipeetavate traumakogemused, isiksuseomadused ja nende seos vanglasse sattumisega

Abstract

Kinnipeetavate traumakogemustel on suur mõju nende vaimsele tervisele, mis omakorda mõjutab nende kuritegelikku käitumist. Lapsepõlves kogetud traumaatilised kogemused mõjutavad negatiivselt emotsiooni regulatsiooni oskusi, mälu, vaimset tervist, enesepilti ja suhtlemisoskuseid. Senised uuringud on leidnud, et kinnipeetavate seas esineb rohkem traumakogemusi kui tavapopulatsioonis. Siiani pole uuringud jõudnud ühisele arusaamale, millised isiksuseomadused ennustavad kuritegelikku käitumist. Eestis on kinnipeetavate traumakogemusi ja isiksuseomadusi uuritud vähesel määral. Käesoleva uurimuse eesmärk oli teada saada, millised isiksuseomadused ja traumakogemused on seotud vanglasse sattumisega ning korduvkuritegevuse riskiga. Kinnipeetavate traumakogemuste ja isiksuseomaduste mõju korduvkuritegevusele uurisin 73 Tallinna vangla kinnipeetavast koosnevast uurimisgrupil ja 80 vastajaga kontrollgrupil. Kinnipeetavate valimi keskmine vanus oli 36,6 aastat ja kontrollgrupil 34,8 aastat. Leidsin, et kinnipeetavate ja tavapopulatsiooni vahel on olulised erinevused enamikes isiksuseomadustes. Kõige suurem erinevus kinnipeetavate ja kontrollgrupi vahel esines ekstravertsuse puhul (d = -1,196), kus kinnipeetavatel oli oluliselt suurem ekstravertsus kui kontrollgrupil. Suure Viisiku isiksuseomaduste alaskaaladest oli statistiliselt olulisim leid kinnipeetavate suurem otsekohesus (koostöövalmiduse alaskaala) (d = -1,019). Samuti leidsin, et kinnipeetavad on kogenud rohkem traumaatilisi kogemusi kui kontrollgrupp. Traumakogemuse liikidest esines kinnipeetavatel rohkem emotsionaalset hooletusse jätmist ning füüsilist väärkohtlemist võttes arvesse soo ja haridustaseme erinevused uurimisgruppides. Isiksuseomadustest ja traumaliikidest ennustab kinnipeetavaks olemist suurem ekstravertsus ja sagedasem füüsiline väärkohtlemine lapsepõlves.