Reumatoidartriidiga haigete lihasfunktsiooni näitajad, nende dünaamika ja mõju elukvaliteedile haiguse eri etappides

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida reumatoidartriidiga (RA) haigete lihasfunktsiooni näitajaid ja nende seost elukvaliteediga ning analüüsida lihasfunktsiooni muutusi haiguse eri etappides. Lisaks tuvastada seose olemasolu kehalise aktiivsuse ja lihasfunktsiooni näitajate vahel. Metoodika: Longitudinaalses uuringus osales 35 RA-ga vaatlusalust vanuses 36-92 eluaastat. Visiidil paluti uuritavatel täita 2 elukvaliteeti hindavat küsimustikku: 36-punktiline lühike terviseuuringu küsimustik (The 36-Item Short Form Health Survey, SF-36) ja Tervise hindamise küsimustik (Health Assessment Questionnaire, HAQ). Rahvusvahelise füüsilise aktiivsuse küsimustiku (International Physical Activity Questionnaire-Short Form, IPAQ-SF) lühivormi abil hinnati uuritavate kehalise aktiivsuse tase. Visiidi teises osas hinnati funktsionaalne võimekus, kasutades 30 sekundi toolilt tõusmise testi (30 second Sit to Stand Test, 30STS) ning käte pigistusjõu mõõtmist dünamomeetriga (Riester Dynatest). Saadud tulemusi võrreldi sama valimi 2012. aasta andmetega. Tulemused: 13 aasta möödudes ei muutunud RA-ga haigete HAQ indeksi väärtus ega lihasfunktsiooni näitajad statistiliselt olulisel määral, sealhulgas 30STS testi sooritus ega käte pigistusjõu tulemused. 13 aasta jooksul on RA-ga haigete füüsilise ja vaimse tervisega seotud elukvaliteedi lõppskoori väärtused langenud statistiliselt olulisel määral, kusjuures suurem langus ilmnes füüsilise tervisega seotud elukvaliteedis. Kõige tugevamad statistiliselt olulised seosed ilmnesid füüsilise ja vaimse tervisega seotud elukvaliteedi skooride vahel ning HAQ indeksi ja füüsilise tervisega seotud elukvaliteedi näitajate vahel. Lihasfunktsiooni näitajate ja elukvaliteedi skooride vahel ei ilmnenud statistiliselt olulisi seoseid. Ei leitud statistiliselt olulisi seoseid ka kehalise aktiivsuse taseme ja lihasfunktsiooni näitajate vahel ega kehalise aktiivsuse taseme ja elukvaliteedi näitajate vahel. Kokkuvõte: Haiguse kestuse pikenemisel ei pruugi RA-ga haigete funktsionaalne võimekus halveneda statistiliselt olulisel määral, kuid halveneb elukvaliteet, mõjutades sealjuures rohkem füüsilise tervisega seotud elukvaliteeti. Pikaajalise RA korral ei sõltu haigete elukvaliteedi näitajad ainuüksi kehalise aktiivsuse tasemest ega lihasfunktsiooni näitajatest.