Õigusteadvuse olemus ja arengudeterminandid

Abstract

Väitekirjas on võetud vaatluse alla õigusteadvuse formeerumise ja funktsioneerimise probleemistik, mida analüüsitakse õigussotsioloogilise lähenemise kontekstis. Töö peamiseks eesmärgiks on otsida vastust küsimusele, mis ikkagi ajendab inimesi käituma valdavalt õiguskuulekalt? Õigusteadvuse analüüsimise keskseks, igihaljaks teemaks on olnud dilemma, mille järgi õigusalased teadmised ja õiguskuulekus individuaalsel tasandil omavahel ei korreleeru positiivselt, s.t pidades arenenud õigusteadvuse keskseks tunnuseks teadmisi lubatu-keelatu kohta, siis on kurjategijate õigusteadvus enam arenenud kui seaduskuulekate indiviidide õigusteadvus. Järelikult tuleb õigusteadvust käitumise reguleerijana sisustada millegi muuga ja küsimus ongi selles – millega? Töös jõutakse järeldusele, et inimese hinnanguid ja suhtumisi õigusesse kujundab sotsiaalsete käitumisregulaatorite (s.h õigusnormide) sisuline kokkulangevus inimese õigustunnetusega. Keskse tähtsusega on siin asjaolu, kuivõrd reaalsed käitumisnormid on kooskõlas subjekti ideaalsete käitumismudelitega. Hinnangud kehtivale õigusele, tundmused, arvamused õigusest kujunevad inimesel välja vastavalt positsioonile ja staatusele ning sõltuvad sellest, kuivõrd tõhusana, mõjusana ta (ka rollide realiseerimise kontekstis) kehtivat õigust tunnetab. Siit kujuneb indiviidi õigustunnetus, mis on tema õigusteadvuse allikaks. Õigusteadvuse areng toimub sotsialiseerimisagentide vahendusel. Õigusteadvus (ja selle arengutase) leiab väljenduse isiku käitumisaktides. Teadvuse ja tegutsemise ühtsus võimaldab tunnetada isiksuse sisemaailma, tema üleelamisi, teadvust, ja seda just tema välise käitumise kaudu. Ka isiku (õiguslik) eneseteadvus on sotsiaalselt determineeritud kõigi inimese objektiivsete suhete kaudu sotsiaalses keskkonnas.

The research of the candidate (Thesis) proofes the important question, which factors are relevant for a law abiding behavior of people, a very important and international political relevant research question. Why behave people lawful, a crucial question in contrast to the opposite why people behave unlawful, a question more often discussed in criminological literature.

Lawful behavior is seen by the author as a part of a norm abiding behavior. The author discusses first problems of the definition of “Rechtsbewusstsein”, presents a differentiated view of different parts of the topic. From a psychological point “Rechtsbewusstsein” is seen as an element of the general structure of consciousness. Important aspects in both parts of “Rechtsbewusstsein” the knowledge about law and the subjective reception are important topics. Both parts influence the behavior.

The author points out the discrepancy between “Rechtsbewusstsein” on one side and real behavior on the other side. The question is also important in the discussion about the background of dissocial behavior and the resocialisation of offenders, an International very important problem. The own research of the author concentrates on the question of correlations between “Rechtsbewusstsein” and different behavior. The influence of social factors is analysed. The research about “Rechtsbewusstsein” in Estonia and the results are discussed. In the last steps of the big research project the author of the study participated, so she has a lot of experiences in this field of research.