Sisseastumistingimused ja akadeemiline edu Tartu Ülikooli 2010-2011 sisseastujate näitel

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kolme Tartu Ülikoolis kasutusel oleva vastuvõtukriteeriumi – riigieksamite, akadeemilise testi ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna erialakatse – seoseid õppeedukusega ülikoolis. Akadeemilise edukuse näitajateks on kaalutud keskmine hinne ja kogutud ainepunktide arv. Püüan välja selgitada parimad mudelid akadeemilise edu ennustamiseks nimetatud vastuvõtukriteeriumide põhjal koos kahe lisateguriga, milleks on üliõpilase sugu ja õppekoha finantseerimisallikas. Analüüs on läbi viidud 2010. ja 2011. aastal akadeemilise testi sooritanud ning Tartu Ülikooli immatrikuleeritud tudengitest koosneval valimil ja kummagi sisseastumisaasta kohta eraldi. Leidsin, et akadeemilise edu ennustamine ülikoolis oli kõige tugevamalt seotud riigieksamite ja üliõpilase sooga. Testitud mudelid ennustasid kaalutud keskmise hinde varieeruvusest 14-36% ning ainepunktide varieeruvusest 4-11%. Parimad mudelid olid ülikooli teise õppeaasta lõpuks saadud kaalutud keskmise hinde ennustusmudel, mis seletas 20% keskmise hinde varieeruvusest kogu valimil ning ülikooli esimese õppeaasta kaalutud keskmise hinde ennustusmudel erialakatse sooritanutel, mis seletas 36% hinde varieeruvusest. Naiste akadeemiline sooritus oli kõrgem kui meestel, kuid üllatusliku ja väga huvitava tulemusena leidsin, et just riigieelarvevälistel õppekohtadel oli meeste akadeemiline sooritus märkimisväärselt madalam kui naistel. Naiste puhul õppekoha finantseerimisallikas akadeemilisele sooritusele mõju ei avaldanud.