Lapseea insuldi järgne füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamine Eestis aastatel 2011–2024

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida lastel füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist ühe aasta jooksul pärast insulti haigestumist Eestis aastatel 2011–2024. Metoodika: Käesolevas retrospektiivses kohortuuringus kasutati Tervisekassa raviarvete andmebaasi pseudonümiseeritud andmeid. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel esines esmakordne insulti haigestumine aastatel 2011–2023 vanuses 29. elupäev kuni 17. eluaasta (k.a). Tulemused: Uuringusse kaasati 99 last, kellest füsioteraapia teenuseid said 73 last (73,7%) mediaan 10,0 tundi (2,0–35,5) ja tegevusteraapia teenuseid 27 last (27,3%) mediaan 12,0 tundi (4,8–23,8). Füsioterapeutilise alghindamise said esimese 3 päeva jooksul 29 last (29,3%) ja tegevusterapeutilise alghindamise 3 last (3,0%). Aktiivravis füsioteraapia teenuseid saanud lastest 36 (62,1%) ja tegevusteraapia teenuseid saanud lastest 11 (84,6%) said vastavaid teenuseid ka järelravis. Järelravis said füsioteraapia teenuseid 51 last (51,5%) mediaan 15,5 tundi (5,8–46,3) tundi ja tegevusteraapia teenuseid 25 last (25,3%) mediaan 12,0 tundi (4,5–22,5). Teenuste kasutamine uuringuperioodi esimesel ja teisel poolel ei erinenud. Kokkuvõte: Käesolev töö on esimene uuring, mis käsitleb lapseea insuldi järgset füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist Eestis. Lapseeas insulti haigestunud laste füsioteraapia ja tegevusteraapia esmane hindamine enamuse jaoks hilines. Järelravis jäi tõenäoliselt füsioteraapia ja tegevusteraapia teenustest ilma lapsi, kellel oli selleks vajadus.