Maakasutuse intensiivistumise mõju taim-muld tagasisidele

Abstract

Maakasutuse intensiivistumise ja kliimamuutuste koosmõju taimede ja mulla vahelistele interaktsioonidele on vähe uuritud ning nende interaktsioonide evolutsiooniline taust on jäänud suuresti tähelepanuta. Selles töös uurisin väetamise ja põua mõju taimede ja mulla vahelisele tagasisidele eri majandamisintensiivsusega rohumaadelt pärit kahe kõrrelise liigi ja mullakoosluste korral. Mullakooslused avaldasid üldjuhul negatiivset mõju taimekasvule, kuid negatiivse mõju ulatus sõltus taime ja mulla päritolust ning väetamise ja põua pärandmõjust. Vill-mesihein, olles kiirema kasvustrateegiaga, reageeris majandamisrežiimile ja mikrobioomi mõjule tugevamalt kui aeglasema kasvuga harilik sugapea. Eelnev põud muutis mullatingimusi mõlema liigi kasvuks soodsamaks, eriti intensiivse majandamise tingimustes. Rohumaade väetamine ja põuaperioodid loovad sobilikke tingimusi taimede domineerimiseks, mis võivad pärssida liikide kooseksisteerimist.

The combined effects of land-use intensification and climate change on plant–soil interactions are still poorly understood, and the evolutionary background of these interactions remains largely unexplored. In this thesis, I investigated the effect of drought and fertilisation on plant–soil feedbacks involving plants and soils originating from grasslands with different management intensities. Two common grass species, Holcus lanatus and Cynosurus cristatus, were used as representatives of fast and slow growth strategies. Plant-soil feedback was generally negative but varied depending on plant and soil origin, as well as fertilisation and drought soil legacies. Holcus, being the faster-growing species, responded more strongly to management regime and microbiome effects than the slower-growing Cynosurus. Drought legacy generally enhanced the growth of both species, with stronger effects detected under intensive land use. Grassland fertilisation and increasing drought frequency create conditions that promote plant dominance, thereby supressing species coexistence.