Infotöötlust toetava slaidiesitluseni viiva õppematerjali mõju PowerPointi kasutuspraktikatele

Abstract

Haridusvaldkonnas olulisel kohal olev esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on omistanud, saavutanud ja säilitanud kolmekümne seitsme aasta jooksul asendamatu ning olulise koha õpetajate igapäevatöös. Kuid teoreetilise kirjanduse, varasemate uuringute ja kogemuste põhjal on selge, et PowerPointi esitluste loomisel ei kasutata lähenemisviisi, mis soodustaks infotöötlust ja arvestaks kuulaja kognitiivseid võimeid. PowerPointi kasutamise algusaastatest on esile tõstetud mitmeid probleeme ja murekohti, kuid hoolimata sellest on vanad praktikad jätkuvalt kasutusel. Minu töö keskendub sellele, kuidas on kujunenud tänane PowerPointi kasutuspraktika ning kas Kalle Valge 2024. aastal magistritööna valminud PowerPointi õppematerjal suudab kinnistunud praktikad ületada. Uurimuseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, mis võimaldas lisaks varasemate ja hilisemate esitluste võrdlusele täiendada uurimust intervjuudega, mis andsid tulemustele personaalsema ning terviklikuma lisaväärtuse. Lisaks oli minu töös oluline rõhk Stephen Kosslyni, Richard E. Mayeri töödel ning Donald Normani presentatsiooni disainiteoorial ning inimese-arvuti interaktsiooni põhimõtete kõrvutamisel PowerPointi enda disainiga, lähtudes Normani püstitatud printsiipidest. Esitluste hindamisel kasutasin Kalle Valge bakalaureusetööna 2021. aastal valminud mudelit, mis oli vastavusse viidud konkreetse töö eesmärgi ja olemusega. Uurimuses selgus, et interaktiivne õppematerjal suutis muuta mitmeid eelnevalt kinnistunud kasutuspraktikaid, ent mitte kõiki. Kuigi tehtud muudatused olid eeskujulikud ja muutsid esitlused märkimisväärselt tõhusamaks ning enamik õpetajaid väljendas soovi ja tahet rakendada uut kasutuspraktikat ka tulevikus esitluste loomisel, oli ka neid, kelle jaoks õppematerjal polnud piisavalt veenev ega suutnud ületada kinnistunud vanu praktikaid, et luua infotöötlust soodustavaid esitlusi ka uuringuväliselt edaspidi oma esitlustes. Kõigi õpetajate esitlustes ilmnes märkimisväärseid muudatusi, mis võtsid nüüd arvesse kuulajat ja auditooriumi, võrreldes varasemate esitlustega. Samuti selgus, et muudatuste tegemist takistas suurel määral Microsoft PowerPointi enda keskkond, mis ei paku kasutajasõbralikke võimalusi ega disaini, mis soodustaks vanade kasutuspraktikate muutmist. Kuna esitluses on oluline osa ka esineja enda kõnelemise kunstil, võiks uuringu jätkuna tulevikus hinnata ka reaalset esinemist.