Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid

Simple item page
dc.contributor.authorLokk, Reigo
dc.date.accessioned2015-02-25T15:16:02Z
dc.date.available2015-02-25T15:16:02Z
dc.date.issued2015-02-25
dc.description.abstractKaasaegsed riigid seisavad sageli silmitsi pakiliste probleemidega, kuidas tagada mitte üksnes oma administratiivsüsteemide toimimine ja territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ning kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis tihtipeale on rahvuslikult killustunud või koosneb koguni teineteise suhtes antagonistlikest etnilistest gruppidest. Seepärast tegelevad keskvõimud neis reeglina nii alalise riigikujunduse kui rohkem ehk vähem pingeid külvava natsiooniloomega. Antud väitekiri käsitlebki nimetatud protsessidega seotud etnilise värvinguga poliitilisi vastasseise taasiseseisvunud Eestis. Töö eesmärgiks on selgitada välja postkommunistliku Eesti rahvuse-ehituse üldised tunnusjooned ning demonstreerida siinkohal peamisi valitsusorganite poolt algatatud ametlikke abinõusid koos nende elluviimisel esile kerkinud katsumustega. Selle nn demograafilises dimensioonis uuritakse Eesti lähimineviku rändepoliitilisi initsiatiive. Rahvuskujunduse kultuurilisest küljest lahatakse aga keele-, haridus- ja infopoliitika sfääri ning avaliku ruumi sümboolse eestistamise katseid. Riigi-ehituslike aspektide analüüsi raames lasub põhirõhk regionaalse ja majandusliku iseloomuga ettevõtmistel. Ühtlasi harutatakse uurimustöös põhjalikumalt lahti Kirde-Eesti venekeelsetes regioonides vallandunud separatismitendentse. Sondeeritakse, kui tugevad ja mis laadi nood ambitsioonid olid, kuidas idanesid ning mil moel vastavad algatused viimaks summutati. Töö tulemused lubavad järeldada, et iseseisvuse taastanud Vabariigi rahvustavad praktikad olid erinevatel põhjustel küllalt protektsionistlikud ning etnilisi Teisi tõrjuvad, iseäranis 1990-ndatel aastatel. Sajandivahetusel muutus Eesti etnopoliitika nii välismaistest kui sisemistest ajenditest lähtuvalt veidi kaasavamaks ja rahvusloome strateegilist arsenali mõnevõrra täiustati. Siiski jäi riigi poliitikat tervikuna iseloomustama nn etniline kontrollivus. Selle mõjusid Eesti rahvuskujunduse sihtidele võib lugeda valdkonniti üsna eripalgelisteks.et
dc.description.abstractModern states quite frequently face challenges in ensuring not only the functioning of their administrative systems and the safeguarding of their territorial security, but also achieving a certain social, political and cultural uniformity in a society which is often fragmented or even consists of ethnic groups that are antagonistic towards one another. Therefore, central authorities, as a rule, are constantly dealing with (tension-prone) state- and nation-building. This PhD thesis explores the ethnopolitical conflicts in the re-independent Estonia which were connected to these processes. The aim of the research is to define the general features of post-Communist Estonia’s nation-building and to demonstrate the main official means governmental circles used and the difficulties they encountered in the field. Within its so-called demographic dimension, the practices of Estonian migration policies are examined. The language, education and information policy spheres are observed from the cultural perspective of nation-shaping alongside attempts to symbolically Estonianise public space. When analysing aspects of state-building, the main focus is on regional and economic initiatives with an ethnic undertone. The subject of north-eastern Estonian separatism is also examined in greater detail, seeking answers to the questions: How strong were these tendencies? What form did they take? Where did they spring from? And in what way were they counteracted? The results of this dissertation indicate that for different reasons, Estonia’s nationalising policies were relatively protective and pre-emptive to ethnic Others, especially in the 1990s. By the start of the new millennium Estonia had moved from largely exclusive politics to a more inclusive kind, because of both external and internal incentives. However, the nature of politics generally remained rather ‘ethnically controlled’. Its impact on Estonia’s nation-building objectives can be regarded as multi-faceted, varying across sectors.en
dc.identifier.isbn978-9949-32-771-3 (trükk)
dc.identifier.isbn978-9949-32-772-0 (pdf)
dc.identifier.issn1406-443X
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/45470
dc.language.isoetet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes historiae Universitatis Tartuensis;35
dc.subjectrahvusluset
dc.subjectrahvuslik identiteetet
dc.subjectetnilised konfliktidet
dc.subjectvähemusrahvusedet
dc.subjectintegratsioonet
dc.subjectseparatismet
dc.subjectjulgeoleket
dc.subjectüleminekuühiskondet
dc.subjectrahvuspoliitikaet
dc.subjectkodakondsuspoliitikaet
dc.subjectkeelepoliitikaet
dc.subjecthariduspoliitikaet
dc.subjecträndepoliitikaet
dc.subjectränne (demogr.)et
dc.subjectKagu-Eestiet
dc.subjectIda-Virumaaet
dc.subjectnatsionalismen
dc.subjectnational identityen
dc.subjectethnic conflictsen
dc.subjectnational minoritiesen
dc.subjectintegrationen
dc.subjecteparatismen
dc.subjectsecurityen
dc.subjecttransition societyen
dc.subjectethnic policyen
dc.subjectcitizenship policyen
dc.subjectlanguage policyen
dc.subjecteducational policyen
dc.subjectimmigration policyen
dc.subjectmigration (people)en
dc.subjectSouth-East Estoniaen
dc.subjectIda-Viru Countyen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleSepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktidet
dc.title.alternativeForging the Nation: Ethnopolitical Conflicts in Post-Communist Estoniaen
dc.typeThesisen

Files

Original bundle
Now showing 1 - 1 of 1
Thumbnail Image
Name:
lokk_reigo.pdf
Size:
3.83 MB
Format:
Adobe Portable Document Format
Description:
Download
License bundle
Now showing 1 - 1 of 1
No Thumbnail Available
Name:
license.txt
Size:
506 B
Format:
Item-specific license agreed upon to submission
Description:
Download

Collections

1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD