Psühholoogilise toe kasutamine ja tajutud mõju ajateenistuses - ajateenijate vaade
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kogemustele ja hinnangutele psühholoogilise toe kasutamisele ajateenistuse jooksul ning selle tajutud mõjule vaimsele heaolule. Uuringu põhjal selgus, et ajateenijad olid üldiselt teadlikud tugiteenuste olemasolust, kuid nende tegelik kasutamine oli piiratud. Peamisteks takistusteks osutusid vähene informeeritus, sotsiaalne stigma, käsuliini kohustuslik läbimine ning sõjaväeline kultuur, mis ei soodusta abi otsimist. Samuti mõjutab abi otsimise motivatsiooni individuaalne valmisolek ja psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamine – eriti autonoomia, kompetentsuse ja seotuse tajumine.
Analüüs näitas, et ajateenistuse algusfaas on sageli kõige stressirohkem, sest uue keskkonna, reeglite ja hierarhiaga kohanemine nõuab ajateenijatelt paindlikkust ja stressitaluvust. Positiivse tulemuse andis aga grupikuuluvuse ja toetava sotsiaalse keskkonna olemasolu, mis aitab stressi leevendada ja motiveerib abi otsima. Uuring kinnitas ka, et olemasolevad tugiteenused peavad arvestama ajateenijate psühholoogiliste vajadustega ning olema kergesti ligipääsetavad ja kultuuriliselt aktsepteeritud.
Ettepanekutena toodi esile: psühholoogide nähtavuse suurendamine teenistuses, teavitustöö ja koolituste regulaarne korraldamine, sõltumatu psühholoogi kaasamine, digitaalsete lahenduste kasutamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning käsuliini kõrvaldamine abi esmakordsel taotlemisel. Need meetmed võivad vähendada stigma mõju, suurendada teenuste kasutamist ning toetada ajateenijate vaimset heaolu ja kohanemist sõjaväelise teenistuse nõudmistega.
Kokkuvõtlikult näitavad tulemused, et psühholoogiline tugi on ajateenijate jaoks vajalik, kuid selle tõhusus sõltub nii teenuse kättesaadavusest kui ka organisatsiooni kultuurilisest toetusest. Eesti ajateenijate kogemused peegeldavad rahvusvaheliselt tunnustatud mustreid ning rõhutavad vajadust jätkata teadlikkuse suurendamist, kultuurilise barjääri vähendamist ja psühholoogilise toe struktureeritud pakkumist kogu teenistuse vältel.