Nahapinnaelektroodidel põhineva elektromüograafia kasutamine aeroobse ja anaeroobse läve tuvastamiseks astmelisel koormustestil: süstemaatiline ülevaade

dc.contributor.authorTamberg, Kristin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2026-06-30T09:05:06Z
dc.date.available2026-06-30T09:05:06Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractEesmärk: Töö eesmärk oli analüüsida nahapinnaelektroodidel põhineva elektromüograafia (sEMG) meetodi valiidsust aeroobse ja anaeroobse läve tuvastamisel astmelisel koormustestil tervetel täiskasvanutel, võrrelda sEMG-ga määratud lävesid metaboolsete lävedega ning kaardistada kasutatud koormustesti protokollid ja sEMG metoodilised lähenemised. Metoodika: Otsingustrateegia koostamisel kasutati PICO raamistikku ning töö koostamisel lähtuti PRISMA 2020 juhendist (ingl k Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis Statement). Artikleid otsiti andmebaasidest PubMed, EBSCO Medline, Scopus ja Web of Science. Uuringute nihke riski hinnati ühe uurija poolt kasutades Joanna Briggs Instituudi (JBI) kriitilise hindamise tööriista analüütilistele ristlõikelistele uuringutele. Valiidsust hinnati sEMG ja metaboolsete lävede vaheliste korrelatsioonide, keskmiste erinevuste, Bland-Altmani analüüside ning sEMG läve tuvastatavuste põhjal. Tulemused: Kaasati 27 artiklit. sEMG lävede määramisel kasutati kõige sagedamini ruutkeskmist väärtust (RMS) ja integreeritud elektromüograafiat (iEMG). sEMG läve tuvastati enim kahe regressioonisirge lõikepunktina matemaatilise mudeli põhjal või visuaalselt elektromüograafilise signaali graafikult mittelineaarse tõusu alguspunktina. sEMG läved olid valdavalt seotud metaboolsete lävedega, kuid uuritavate lõikes esines märkimisväärne varieeruvus. Sobivaimaks mõõtmiskohaks osutusid reie eesmise grupi lihased, eelkõige m. vastus lateralis. Lävede vaheline kooskõla näis olevat mõjutatud sEMG metoodilistest aspektidest (EMG parameeter, murdepunkti tuvastamise meetodi) ja astmelise koormustesti protokollist, sealhulgas astme kestusest. Samas ei osutunud ükski konkreetne sEMG metoodiline aspekt ega astme kestus järjepidevalt paremat kooskõla metaboolsete lävedega. sEMG ja metaboolsete lävede vaheline seos oli tugevam ning sEMG läve tuvastatavus edukam kõrgema treenituse tasemega uuritavatel. Kokkuvõte: sEMG läved on metaboolsete lävedega seotud, kuid uuritavate lõikes varieeruv kooskõla ei toeta sEMG kasutamist metaboolsete lävede täpse asendusmeetodina. Edasistes uuringutes on vajalik standardiseerida sEMG mõõtmise, signaalitöötluse ja läve tuvastamise metoodikat ning koormustesti protokolle, et parandada uuringutulemuste võrreldavust, tõlgendatavust ja meetodi praktilist rakendatavust.
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122668
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjectelektromüograafiline lävi; aeroobne lävi; anaeroobne lävi; astmeline koormustest; veloergomeeter
dc.subjectaeroobne lävi
dc.subjectanaeroobne lävi
dc.subjectastmeline koormustest
dc.subjectveloergomeeter
dc.titleNahapinnaelektroodidel põhineva elektromüograafia kasutamine aeroobse ja anaeroobse läve tuvastamiseks astmelisel koormustestil: süstemaatiline ülevaade
dc.title.alternativeSurface Electromyography for the Assessment of Aerobic and Anaerobic Thresholds During Incremental Exercise: A Systematic Review
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Tamberg_2026_Nahapinnaelektroodidel.pdf
Suurus:
737.11 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format