Nahapinnaelektroodidel põhineva elektromüograafia kasutamine aeroobse ja anaeroobse läve tuvastamiseks astmelisel koormustestil: süstemaatiline ülevaade
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu: Tartu Ülikool
Abstrakt
Eesmärk: Töö eesmärk oli analüüsida nahapinnaelektroodidel põhineva elektromüograafia (sEMG)
meetodi valiidsust aeroobse ja anaeroobse läve tuvastamisel astmelisel koormustestil tervetel
täiskasvanutel, võrrelda sEMG-ga määratud lävesid metaboolsete lävedega ning kaardistada
kasutatud koormustesti protokollid ja sEMG metoodilised lähenemised.
Metoodika: Otsingustrateegia koostamisel kasutati PICO raamistikku ning töö koostamisel lähtuti
PRISMA 2020 juhendist (ingl k Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis
Statement). Artikleid otsiti andmebaasidest PubMed, EBSCO Medline, Scopus ja Web of Science.
Uuringute nihke riski hinnati ühe uurija poolt kasutades Joanna Briggs Instituudi (JBI) kriitilise
hindamise tööriista analüütilistele ristlõikelistele uuringutele. Valiidsust hinnati sEMG ja
metaboolsete lävede vaheliste korrelatsioonide, keskmiste erinevuste, Bland-Altmani analüüside ning
sEMG läve tuvastatavuste põhjal.
Tulemused: Kaasati 27 artiklit. sEMG lävede määramisel kasutati kõige sagedamini ruutkeskmist
väärtust (RMS) ja integreeritud elektromüograafiat (iEMG). sEMG läve tuvastati enim kahe
regressioonisirge lõikepunktina matemaatilise mudeli põhjal või visuaalselt elektromüograafilise
signaali graafikult mittelineaarse tõusu alguspunktina. sEMG läved olid valdavalt seotud
metaboolsete lävedega, kuid uuritavate lõikes esines märkimisväärne varieeruvus. Sobivaimaks
mõõtmiskohaks osutusid reie eesmise grupi lihased, eelkõige m. vastus lateralis. Lävede vaheline
kooskõla näis olevat mõjutatud sEMG metoodilistest aspektidest (EMG parameeter, murdepunkti
tuvastamise meetodi) ja astmelise koormustesti protokollist, sealhulgas astme kestusest. Samas ei
osutunud ükski konkreetne sEMG metoodiline aspekt ega astme kestus järjepidevalt paremat
kooskõla metaboolsete lävedega. sEMG ja metaboolsete lävede vaheline seos oli tugevam ning sEMG
läve tuvastatavus edukam kõrgema treenituse tasemega uuritavatel.
Kokkuvõte: sEMG läved on metaboolsete lävedega seotud, kuid uuritavate lõikes varieeruv kooskõla
ei toeta sEMG kasutamist metaboolsete lävede täpse asendusmeetodina. Edasistes uuringutes on
vajalik standardiseerida sEMG mõõtmise, signaalitöötluse ja läve tuvastamise metoodikat ning
koormustesti protokolle, et parandada uuringutulemuste võrreldavust, tõlgendatavust ja meetodi
praktilist rakendatavust.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd, elektromüograafiline lävi; aeroobne lävi; anaeroobne lävi; astmeline koormustest; veloergomeeter, aeroobne lävi, anaeroobne lävi, astmeline koormustest, veloergomeeter