The relationship between artificial intelligence and collectivistic leadership

Abstract

This thesis investigates the relationship between Artificial Intelligence (AI) and collectivistic leadership within Estonian Information Technology (IT) sector small and medium-sized enterprises (SMEs). For this study, a mixed-methods approach was used, combining quantitative survey data obtained from 104 individuals and the qualitative interviews from six SMEs. The study applied the Kruskal-Wallis H test to identify significant differences across companies in collectivistic leadership dimensions and used thematic analysis to understand the role of AI in the selected organization’s practices. The research findings propose a negative association between high AI intensity and collectivistic leadership traits such as shared decision-making, informal communication, and decentralized control. As opposed to this, companies with strong collectivistic leadership traits showed calmer and more collaborative approaches to AI integration, viewing it as a supportive rather than a directive tool. While the selected sample size limits the generalizability of the research, the findings bring out useful suggestions for leaders guiding AI adoption without weakening collectivistic leadership traits. This study contributes to the growing research between technological tools and modern leadership theories.

Tänapäeva tiheda konkurentsi ja kasvava konkurentsiga ärimaastik nõuab ettevõtetelt uute ja efektiivsemate organisatoorsete juhtimisstiilide kasutuselevõttu. Kollektivistlik eestvedamine on organisatoorse eestvedamise praktika kus rõhk on pandud just jagatud otsustele, meeskondlikule koostööle ning ühistele eesmärkidele (Yammarino et al. 2012). Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud uuele tehnoloogiale – tehisaru (AI). Paljude autorite arvates on tehisarul potensiaali muuta ettevõttesisest koostööd, strateegilist juhtimist ja otstusvõimet. Käesoleva uurimustöö eesmärk on uurida kas kollektivistlikul eestvedamisel ja tehisarul on omavaheline seos. Uurimustöö fookuses on kuus Eesti IT valdkonna ettevõtet keda uuriti läbi kombineeritud metoodika. Valitud ettevõtete töötajad vastasid organisatoorse eestvedamise võimekuse küsimustikule ning teiseks intervjureeriti iga ettevõtte kommertsosakonnast kahte juhti. Intervjuu eesmärk oli saada arusaam antud ettevõtete tehisaru kasutusest, mis eesmärgil neid tööriistu kasutatakse ning kas tehisaru on kaasatud ka ettevõtte otsustusprotsessidesse. Töö käigus analüüsiti iga ettevõtte küsimustu ja intervjuu vastuseid eraldi. Uuringu tulemused näitasid mõõdukat, kuid järjepidevat negatiivset seost AI intensiivsuse ja kollektivistliku juhtimise vahel. Kõige kõrgema AI intensiivsusega ettevõte (ettevõte E) saavutas kõige madalamad tulemused kollektivistliku juhtimise mõõdistikul. Vastupidiselt sellele näitas ettevõte F, kus on mõõdukam AI kasutus, kõrgemaid kollektivistliku juhtimise näitajaid. Ettevõtted kes kasutavad oma igapäevaülesannetes intensiivselt tehisaru ja kelle otsustusprotsessidesse on see tööriist suuresti põimitud, olid küsimustiku vastuste põhjal pigem individualistlike juhtimistunnustega. Ettevõtted kes kasutavad tehisaru toetava tööriistana ning otseselt ei lähtu tehisaru ettepanekutest olid küsimustike vastuste põhjal kõrgete kollektivistlike eestvedamistunnustega. Kuigi uurimistöö vastas autori esitatud küsimustele on sellel siiski mitmeid piiranguid, mis tulenevad piiratud valimist ning Eesti IT valdkonna ettevõtetele keskendumisest ning valimi suurusest (n=6). Tulevased uuringut peaksid uuringu valimit laiendama ning keskenduma nii suuremale geograafilisele piirkonnale kui ka rohkematele tööstusharudele.