Majandusteaduskonna magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/28365

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1138

Organisatsiooni säilenõtkus Eesti elektritööde ettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Jänes, Kaarel; Vürmer, Annely; Poltimäe, Helen, juhendaja; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Exploring a novel estimation method for voter turnout
(Tartu Ülikool, 2026) Rebane, Reimo; Niitsoo, Margus, juhendaja; Jüristo, Tarmo, juhendaja; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Impacts of the EU green transition policies on economic sectors: a systematic literature review
(Tartu Ülikool, 2026) Pähn, Brigita-Veronika; Anger-Kraavi, Annela, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Self-presentation on Xiaohongshu: how Chinese women shape self-image and identity through social media
(Tartu Ülikool, 2026) Zheng, Tingting; Liias, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Linshui Furen and Mazu in beliefs, practices and the womanhood concerns in contemporary China
(Tartu Ülikool, 2026) Hu, Yun; Solovyeva, Alevtina, juhendaja; Haozhen, Li, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Visible but unreachable: identity expression of post-90s rural-origin Chinese women living abroad on Xiaohongshu
(Tartu Ülikool, 2026) Bai, Ruyu; Bhutia, Kikee Doma, juhendaja; Solovyeva, Alevtina, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Does board gender diversity enhance firm performance in Estonia?
(Tartu Ülikool, 2025-11) Tang, Yiling; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Structuring intermediary roles in innovation policy mixes: a multi-country policy-level analysis of coordination and performance
(Tartu Ülikool, 2025-11) Huang, Xuxua; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The interplay between intelligence and health in shaping income: evidence from Poland
(Tartu Ülikool, 2025-11) Feng, Liqi; Hirv, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Instances of inter-municipal cooperation in Estonia - the case of Tartu 2024
(Tartu Ülikool, 2025) Mitjakov, Nikita; Tsanava, Mikhail; Chebotareva, Mariia, juhendaja; Eerma, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Making internationalisation-related decisions relating to experiential knowledge and network relationships in VUCA world: a case study
(Tartu Ülikool, 2025) Mir, Waleed Abid; Vissak, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The role of FDI on the development of firm capabilities on the example of manufacturing companies in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kübar, Mathias; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The impact of organizational culture on intrapreneurship in Azerbaijani financial institutions
(Tartu Ülikool, 2025) Guliyev, Ulvi; Rafiyeva, Almaz; Raudsaar, Mervi, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Leader's leadership behaviour and collectivistic leadership: how leaders create self-management
(Tartu Ülikool, 2025) Bukhari, Syed Muhammad Mazhar; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The integration of artificial intelligence into recruitment: effects and applications in practice on the example of Waape Co. Ltd. in Uganda
(Tartu Ülikool, 2025) Kinyiri, Asem Cutie ; Piirsalu-Kivihall, Kaire, juhendaja; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The relationship between organizational leadership and innovative work behavior of employees
(Tartu Ülikool, 2025) Aare, Mariam Odunayo ; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viie generatsiooni juhtimise väljakutsed üldhariduse valdkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Elmi, Kristel; Laimets, Sanna; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The relationship between artificial intelligence and collectivistic leadership
(Tartu Ülikool, 2025) Jõeäär, Karl; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This thesis investigates the relationship between Artificial Intelligence (AI) and collectivistic leadership within Estonian Information Technology (IT) sector small and medium-sized enterprises (SMEs). For this study, a mixed-methods approach was used, combining quantitative survey data obtained from 104 individuals and the qualitative interviews from six SMEs. The study applied the Kruskal-Wallis H test to identify significant differences across companies in collectivistic leadership dimensions and used thematic analysis to understand the role of AI in the selected organization’s practices. The research findings propose a negative association between high AI intensity and collectivistic leadership traits such as shared decision-making, informal communication, and decentralized control. As opposed to this, companies with strong collectivistic leadership traits showed calmer and more collaborative approaches to AI integration, viewing it as a supportive rather than a directive tool. While the selected sample size limits the generalizability of the research, the findings bring out useful suggestions for leaders guiding AI adoption without weakening collectivistic leadership traits. This study contributes to the growing research between technological tools and modern leadership theories. Tänapäeva tiheda konkurentsi ja kasvava konkurentsiga ärimaastik nõuab ettevõtetelt uute ja efektiivsemate organisatoorsete juhtimisstiilide kasutuselevõttu. Kollektivistlik eestvedamine on organisatoorse eestvedamise praktika kus rõhk on pandud just jagatud otsustele, meeskondlikule koostööle ning ühistele eesmärkidele (Yammarino et al. 2012). Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud uuele tehnoloogiale – tehisaru (AI). Paljude autorite arvates on tehisarul potensiaali muuta ettevõttesisest koostööd, strateegilist juhtimist ja otstusvõimet. Käesoleva uurimustöö eesmärk on uurida kas kollektivistlikul eestvedamisel ja tehisarul on omavaheline seos. Uurimustöö fookuses on kuus Eesti IT valdkonna ettevõtet keda uuriti läbi kombineeritud metoodika. Valitud ettevõtete töötajad vastasid organisatoorse eestvedamise võimekuse küsimustikule ning teiseks intervjureeriti iga ettevõtte kommertsosakonnast kahte juhti. Intervjuu eesmärk oli saada arusaam antud ettevõtete tehisaru kasutusest, mis eesmärgil neid tööriistu kasutatakse ning kas tehisaru on kaasatud ka ettevõtte otsustusprotsessidesse. Töö käigus analüüsiti iga ettevõtte küsimustu ja intervjuu vastuseid eraldi. Uuringu tulemused näitasid mõõdukat, kuid järjepidevat negatiivset seost AI intensiivsuse ja kollektivistliku juhtimise vahel. Kõige kõrgema AI intensiivsusega ettevõte (ettevõte E) saavutas kõige madalamad tulemused kollektivistliku juhtimise mõõdistikul. Vastupidiselt sellele näitas ettevõte F, kus on mõõdukam AI kasutus, kõrgemaid kollektivistliku juhtimise näitajaid. Ettevõtted kes kasutavad oma igapäevaülesannetes intensiivselt tehisaru ja kelle otsustusprotsessidesse on see tööriist suuresti põimitud, olid küsimustiku vastuste põhjal pigem individualistlike juhtimistunnustega. Ettevõtted kes kasutavad tehisaru toetava tööriistana ning otseselt ei lähtu tehisaru ettepanekutest olid küsimustike vastuste põhjal kõrgete kollektivistlike eestvedamistunnustega. Kuigi uurimistöö vastas autori esitatud küsimustele on sellel siiski mitmeid piiranguid, mis tulenevad piiratud valimist ning Eesti IT valdkonna ettevõtetele keskendumisest ning valimi suurusest (n=6). Tulevased uuringut peaksid uuringu valimit laiendama ning keskenduma nii suuremale geograafilisele piirkonnale kui ka rohkematele tööstusharudele.
Fiscal impacts of immigration in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Sarda, Yash Vardhan; Sinitsyna, Anastasia, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This paper investigates the fiscal impact of immigration in Estonia using a dual- classification approach that distinguishes between country-of-origin and country-of-birth definitions of immigrant populations. Employing static accounting methodology on individual-level data available from Statistics Estonia from 2018-2022, the study calculates the direct fiscal contribution of immigrants by measuring income tax, consumption tax, and social security contributions against unemployment benefit receipts over three years (2020- 2022). Multiple regression analysis reveals that educational attainment stands as the primary determinant of positive fiscal outcomes across both classification models, with a bachelor’s level or equivalent education level associated with fiscal contributions up to €11673.32 higher than the baseline (pre-primary education). Age at arrival demonstrates a key relationship with fiscal impact, with children arriving between ages 3-7 showing a uniquely positive fiscal impact, while immigrants arriving during adulthood exhibit progressively negative fiscal effects with increasing arrival age. Käesolevas artiklis uuritakse sisserände fiskaalset mõju Eestis, kasutades kahe liigituse meetodit, mis eristab immigrandid päritolu- ja sünnimaa alusel. Kasutades staatilist arvestusmetoodikat Statistikaameti 2018.-2022. aasta saadaval olevate üksikisiku tasandi andmete põhjal, arvutatakse uuringus sisserändajate otsene fisikaalne panus, võrreldes tulumaksu, tarbimismaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid töötushüvitiste laekumisega. Mitmekordne regressioonanalüüs näitab, et haridustase on positiivsete fiskaalsete tulemuste peamine määraja mõlema klassifikatsioonimudeli puhul. Seda toetab ka tulemus kus leidsin, et doktoriõppega seotud fiskaalne panus on kuni 25 525 eurot kõrgem kui baasjoon (alusharidus). Ka saabumisvanusel on oluline seos fiskaalse mõjuga, kuna 3-8-aastaselt saabuvatel lastel on eriti positiivne fiskaalne mõju, samas täiskasvanueas saabuvad sisserändajad näitavad saabumisvanuse kasvades järk-järgult negatiivset fiskaalset mõju.
Public-private sector wage gap in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kong, Xiaoyin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond

Sirvi

Viimati lisatud