Majandusteaduskonna magistritööd – Master´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/28365

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1132

Does board gender diversity enhance firm performance in Estonia?
(Tartu Ülikool, 2025-11) Tang, Yiling; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Structuring intermediary roles in innovation policy mixes: a multi-country policy-level analysis of coordination and performance
(Tartu Ülikool, 2025-11) Huang, Xuxua; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The interplay between intelligence and health in shaping income: evidence from Poland
(Tartu Ülikool, 2025-11) Feng, Liqi; Hirv, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Instances of inter-municipal cooperation in Estonia - the case of Tartu 2024
(Tartu Ülikool, 2025) Mitjakov, Nikita; Tsanava, Mikhail; Chebotareva, Mariia, juhendaja; Eerma, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Making internationalisation-related decisions relating to experiential knowledge and network relationships in VUCA world: a case study
(Tartu Ülikool, 2025) Mir, Waleed Abid; Vissak, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The role of FDI on the development of firm capabilities on the example of manufacturing companies in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kübar, Mathias; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The impact of organizational culture on intrapreneurship in Azerbaijani financial institutions
(Tartu Ülikool, 2025) Guliyev, Ulvi; Rafiyeva, Almaz; Raudsaar, Mervi, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Leader's leadership behaviour and collectivistic leadership: how leaders create self-management
(Tartu Ülikool, 2025) Bukhari, Syed Muhammad Mazhar; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The integration of artificial intelligence into recruitment: effects and applications in practice on the example of Waape Co. Ltd. in Uganda
(Tartu Ülikool, 2025) Kinyiri, Asem Cutie ; Piirsalu-Kivihall, Kaire, juhendaja; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The relationship between organizational leadership and innovative work behavior of employees
(Tartu Ülikool, 2025) Aare, Mariam Odunayo ; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viie generatsiooni juhtimise väljakutsed üldhariduse valdkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Elmi, Kristel; Laimets, Sanna; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The relationship between artificial intelligence and collectivistic leadership
(Tartu Ülikool, 2025) Jõeäär, Karl; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This thesis investigates the relationship between Artificial Intelligence (AI) and collectivistic leadership within Estonian Information Technology (IT) sector small and medium-sized enterprises (SMEs). For this study, a mixed-methods approach was used, combining quantitative survey data obtained from 104 individuals and the qualitative interviews from six SMEs. The study applied the Kruskal-Wallis H test to identify significant differences across companies in collectivistic leadership dimensions and used thematic analysis to understand the role of AI in the selected organization’s practices. The research findings propose a negative association between high AI intensity and collectivistic leadership traits such as shared decision-making, informal communication, and decentralized control. As opposed to this, companies with strong collectivistic leadership traits showed calmer and more collaborative approaches to AI integration, viewing it as a supportive rather than a directive tool. While the selected sample size limits the generalizability of the research, the findings bring out useful suggestions for leaders guiding AI adoption without weakening collectivistic leadership traits. This study contributes to the growing research between technological tools and modern leadership theories. Tänapäeva tiheda konkurentsi ja kasvava konkurentsiga ärimaastik nõuab ettevõtetelt uute ja efektiivsemate organisatoorsete juhtimisstiilide kasutuselevõttu. Kollektivistlik eestvedamine on organisatoorse eestvedamise praktika kus rõhk on pandud just jagatud otsustele, meeskondlikule koostööle ning ühistele eesmärkidele (Yammarino et al. 2012). Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud uuele tehnoloogiale – tehisaru (AI). Paljude autorite arvates on tehisarul potensiaali muuta ettevõttesisest koostööd, strateegilist juhtimist ja otstusvõimet. Käesoleva uurimustöö eesmärk on uurida kas kollektivistlikul eestvedamisel ja tehisarul on omavaheline seos. Uurimustöö fookuses on kuus Eesti IT valdkonna ettevõtet keda uuriti läbi kombineeritud metoodika. Valitud ettevõtete töötajad vastasid organisatoorse eestvedamise võimekuse küsimustikule ning teiseks intervjureeriti iga ettevõtte kommertsosakonnast kahte juhti. Intervjuu eesmärk oli saada arusaam antud ettevõtete tehisaru kasutusest, mis eesmärgil neid tööriistu kasutatakse ning kas tehisaru on kaasatud ka ettevõtte otsustusprotsessidesse. Töö käigus analüüsiti iga ettevõtte küsimustu ja intervjuu vastuseid eraldi. Uuringu tulemused näitasid mõõdukat, kuid järjepidevat negatiivset seost AI intensiivsuse ja kollektivistliku juhtimise vahel. Kõige kõrgema AI intensiivsusega ettevõte (ettevõte E) saavutas kõige madalamad tulemused kollektivistliku juhtimise mõõdistikul. Vastupidiselt sellele näitas ettevõte F, kus on mõõdukam AI kasutus, kõrgemaid kollektivistliku juhtimise näitajaid. Ettevõtted kes kasutavad oma igapäevaülesannetes intensiivselt tehisaru ja kelle otsustusprotsessidesse on see tööriist suuresti põimitud, olid küsimustiku vastuste põhjal pigem individualistlike juhtimistunnustega. Ettevõtted kes kasutavad tehisaru toetava tööriistana ning otseselt ei lähtu tehisaru ettepanekutest olid küsimustike vastuste põhjal kõrgete kollektivistlike eestvedamistunnustega. Kuigi uurimistöö vastas autori esitatud küsimustele on sellel siiski mitmeid piiranguid, mis tulenevad piiratud valimist ning Eesti IT valdkonna ettevõtetele keskendumisest ning valimi suurusest (n=6). Tulevased uuringut peaksid uuringu valimit laiendama ning keskenduma nii suuremale geograafilisele piirkonnale kui ka rohkematele tööstusharudele.
Fiscal impacts of immigration in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Sarda, Yash Vardhan; Sinitsyna, Anastasia, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This paper investigates the fiscal impact of immigration in Estonia using a dual- classification approach that distinguishes between country-of-origin and country-of-birth definitions of immigrant populations. Employing static accounting methodology on individual-level data available from Statistics Estonia from 2018-2022, the study calculates the direct fiscal contribution of immigrants by measuring income tax, consumption tax, and social security contributions against unemployment benefit receipts over three years (2020- 2022). Multiple regression analysis reveals that educational attainment stands as the primary determinant of positive fiscal outcomes across both classification models, with a bachelor’s level or equivalent education level associated with fiscal contributions up to €11673.32 higher than the baseline (pre-primary education). Age at arrival demonstrates a key relationship with fiscal impact, with children arriving between ages 3-7 showing a uniquely positive fiscal impact, while immigrants arriving during adulthood exhibit progressively negative fiscal effects with increasing arrival age. Käesolevas artiklis uuritakse sisserände fiskaalset mõju Eestis, kasutades kahe liigituse meetodit, mis eristab immigrandid päritolu- ja sünnimaa alusel. Kasutades staatilist arvestusmetoodikat Statistikaameti 2018.-2022. aasta saadaval olevate üksikisiku tasandi andmete põhjal, arvutatakse uuringus sisserändajate otsene fisikaalne panus, võrreldes tulumaksu, tarbimismaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid töötushüvitiste laekumisega. Mitmekordne regressioonanalüüs näitab, et haridustase on positiivsete fiskaalsete tulemuste peamine määraja mõlema klassifikatsioonimudeli puhul. Seda toetab ka tulemus kus leidsin, et doktoriõppega seotud fiskaalne panus on kuni 25 525 eurot kõrgem kui baasjoon (alusharidus). Ka saabumisvanusel on oluline seos fiskaalse mõjuga, kuna 3-8-aastaselt saabuvatel lastel on eriti positiivne fiskaalne mõju, samas täiskasvanueas saabuvad sisserändajad näitavad saabumisvanuse kasvades järk-järgult negatiivset fiskaalset mõju.
Public-private sector wage gap in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kong, Xiaoyin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Consumer adoption intention toward ride-sharing services: an empirical study of the Chinese market
(Tartu Ülikool, 2025) Liu, Pengyao; Poltimäe, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This study examines the factors influencing Chinese consumers' intention to adopt ride-sharing services. Integrating prior research on technology acceptance and the sharing economy, the study has developed a model based on the Technology Acceptance Model (TAM) that incorporates perceived usefulness, perceived ease of use, economic benefits, convenience, trust, and risk perceptions. The research has tested the extended model using the structural equation modeling method based on data from 305 Chinese consumers. The results confirm that the TAM constructs of perceived usefulness and perceived ease of use have an obvious effect on consumers' adoption intention. Economic benefits become the strongest direct predictor of adoption intention, reflecting the practical orientation of Chinese consumers in the world's largest ride-sharing market. Although convenience has effects on perceived usefulness, it does not directly influence adoption intention, suggesting its impact has effects indirectly through enhancing service utility. Trust and risk perceptions show different levels of influence, with multiple effects across user segments. This study contributes to the theoretical understanding of technology-mediated service adoption in the Chinese sharing economy context and provides industrial guidance for ride-sharing platforms based on China's dynamic and competitive market. The findings provide creative insights for platform operators who are seeking continued growth strategies, for policymakers working to find the balance between innovation with consumer protection in this rapidly evolving industry.
Drivers of firm growth: an empirical study of product, process, and R&D innovation
(Tartu Ülikool, 2025) Kaitira, Cedric; Shemera, Caroline; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This study examines how product innovation, process innovation, and investing in R&D are related to firm growth using cross-sectional data from 7,319 firms across 14 European countries based on the World Bank Enterprise Survey. Employing Ordinary Least Squares, Instrumental Variable method, and quantile regression methods, the analysis accounts for potential endogeneity by using industry-level averages of innovation as instruments. The results show that product innovation is not consistently linked to higher growth and, under the IV approach, is associated with notably lower growth, suggesting that investment in new products may involve delays in realizing commercial outcomes. In contrast, process innovation shows a more stable and positive relationship with firm growth, particularly among firms in the upper part of the growth distribution. Investing in R&D, including its associated costs in the short term, does not show a clear pattern in relation to firm growth, with estimated differences close to zero in most cases. Firm characteristics such as age and size remain relevant: younger and medium-sized firms tend to grow more quickly than older or smaller ones. Overall, the study highlights the diverse ways through which product innovation, process innovation and investing in R&D are associated with firm growth, varying according to firm profile and national context.
Predicting the entry of Estonian exporters into non-European markets using financial and internationalisation behaviour variables
(Tartu Ülikool, 2025) Yarmolenko, Anastasiia; Lukason, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This thesis aims to assess how accurately financial and internationalisation variables are able to predict the entry of Estonian exporters into non-European markets (NEM). Building on several theoretical perspectives, including the Uppsala model, resource-based view and behavioural theory of firm, the research utilises indicators of firms’ prior internationalisation and financial performance. The analysis is based on Estonian exporting firms, drawn from the Estonian Business Registry, that either entered or did not enter non-European markets between 2010 and 2022. The methods applied include logistic regression, exploratory factor analysis, and artificial neural network modelling. The findings indicate that internationalisation variables, particularly export scale and scope, are more significant predictors of NEM entry than traditional financial ratios. In the case of entrants, the European export scale and scope increased shortly before NEM entry. Financial indicators, by contrast, are less significant, likely due to exporters’ generally healthy financial condition, which limits variation among firms. However, NEM entrants witnessed short-term financial strain before the event, portrayed by lower liquidity and solvency. NEM entry is predictable with excellent accuracy, especially when firms remain functional and have remarkable intensity on the NEM
Rahalise loosiauhinnaga massturunduskampaania mõju pangavahetusele Eesti pangandussektoris
(Tartu Ülikool, 2025) Lemats, Ester; Õunapuu, Sander; Pulk, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Süvatehnoloogia iduettevõtte väärtuspakkumise kujundamine ja kommunikeerimine riskikapitali investorile Eesti riskikapitalifondide näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Tikk, Ermo; Vihmann, Marili; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tööle kandideerijate ja värbajate ootused ning arusaamad värbamisprotsessi järgselt antavale tagasisidele
(Tartu Ülikool, 2025) Puusaar, Ly; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond

Sirvi

Viimati lisatud