Fiscal impacts of immigration in Estonia
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
This paper investigates the fiscal impact of immigration in Estonia using a dual-
classification approach that distinguishes between country-of-origin and country-of-birth
definitions of immigrant populations. Employing static accounting methodology on
individual-level data available from Statistics Estonia from 2018-2022, the study calculates
the direct fiscal contribution of immigrants by measuring income tax, consumption tax, and
social security contributions against unemployment benefit receipts over three years (2020-
2022). Multiple regression analysis reveals that educational attainment stands as the primary
determinant of positive fiscal outcomes across both classification models, with a bachelor’s
level or equivalent education level associated with fiscal contributions up to €11673.32
higher than the baseline (pre-primary education). Age at arrival demonstrates a key
relationship with fiscal impact, with children arriving between ages 3-7 showing a uniquely
positive fiscal impact, while immigrants arriving during adulthood exhibit progressively
negative fiscal effects with increasing arrival age.
Käesolevas artiklis uuritakse sisserände fiskaalset mõju Eestis, kasutades kahe
liigituse meetodit, mis eristab immigrandid päritolu- ja sünnimaa alusel. Kasutades staatilist
arvestusmetoodikat Statistikaameti 2018.-2022. aasta saadaval olevate üksikisiku tasandi
andmete põhjal, arvutatakse uuringus sisserändajate otsene fisikaalne panus, võrreldes
tulumaksu, tarbimismaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid töötushüvitiste laekumisega.
Mitmekordne regressioonanalüüs näitab, et haridustase on positiivsete fiskaalsete tulemuste
peamine määraja mõlema klassifikatsioonimudeli puhul. Seda toetab ka tulemus kus leidsin,
et doktoriõppega seotud fiskaalne panus on kuni 25 525 eurot kõrgem kui baasjoon
(alusharidus). Ka saabumisvanusel on oluline seos fiskaalse mõjuga, kuna 3-8-aastaselt
saabuvatel lastel on eriti positiivne fiskaalne mõju, samas täiskasvanueas saabuvad
sisserändajad näitavad saabumisvanuse kasvades järk-järgult negatiivset fiskaalset mõju.