The relationship between artificial intelligence and collectivistic leadership
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
This thesis investigates the relationship between Artificial Intelligence (AI) and
collectivistic leadership within Estonian Information Technology (IT) sector small and
medium-sized enterprises (SMEs). For this study, a mixed-methods approach was used,
combining quantitative survey data obtained from 104 individuals and the qualitative
interviews from six SMEs. The study applied the Kruskal-Wallis H test to identify significant
differences across companies in collectivistic leadership dimensions and used thematic
analysis to understand the role of AI in the selected organization’s practices. The research
findings propose a negative association between high AI intensity and collectivistic
leadership traits such as shared decision-making, informal communication, and decentralized
control. As opposed to this, companies with strong collectivistic leadership traits showed
calmer and more collaborative approaches to AI integration, viewing it as a supportive rather
than a directive tool. While the selected sample size limits the generalizability of the research,
the findings bring out useful suggestions for leaders guiding AI adoption without weakening
collectivistic leadership traits. This study contributes to the growing research between
technological tools and modern leadership theories.
Tänapäeva tiheda konkurentsi ja kasvava konkurentsiga ärimaastik nõuab ettevõtetelt
uute ja efektiivsemate organisatoorsete juhtimisstiilide kasutuselevõttu. Kollektivistlik
eestvedamine on organisatoorse eestvedamise praktika kus rõhk on pandud just jagatud
otsustele, meeskondlikule koostööle ning ühistele eesmärkidele (Yammarino et al. 2012).
Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud uuele
tehnoloogiale – tehisaru (AI). Paljude autorite arvates on tehisarul potensiaali muuta
ettevõttesisest koostööd, strateegilist juhtimist ja otstusvõimet. Käesoleva uurimustöö
eesmärk on uurida kas kollektivistlikul eestvedamisel ja tehisarul on omavaheline seos.
Uurimustöö fookuses on kuus Eesti IT valdkonna ettevõtet keda uuriti läbi
kombineeritud metoodika. Valitud ettevõtete töötajad vastasid organisatoorse eestvedamise
võimekuse küsimustikule ning teiseks intervjureeriti iga ettevõtte kommertsosakonnast kahte
juhti. Intervjuu eesmärk oli saada arusaam antud ettevõtete tehisaru kasutusest, mis eesmärgil
neid tööriistu kasutatakse ning kas tehisaru on kaasatud ka ettevõtte otsustusprotsessidesse.
Töö käigus analüüsiti iga ettevõtte küsimustu ja intervjuu vastuseid eraldi. Uuringu
tulemused näitasid mõõdukat, kuid järjepidevat negatiivset seost AI intensiivsuse ja
kollektivistliku juhtimise vahel. Kõige kõrgema AI intensiivsusega ettevõte (ettevõte E)
saavutas kõige madalamad tulemused kollektivistliku juhtimise mõõdistikul. Vastupidiselt
sellele näitas ettevõte F, kus on mõõdukam AI kasutus, kõrgemaid kollektivistliku juhtimise
näitajaid. Ettevõtted kes kasutavad oma igapäevaülesannetes intensiivselt tehisaru ja kelle
otsustusprotsessidesse on see tööriist suuresti põimitud, olid küsimustiku vastuste põhjal
pigem individualistlike juhtimistunnustega. Ettevõtted kes kasutavad tehisaru toetava
tööriistana ning otseselt ei lähtu tehisaru ettepanekutest olid küsimustike vastuste põhjal
kõrgete kollektivistlike eestvedamistunnustega.
Kuigi uurimistöö vastas autori esitatud küsimustele on sellel siiski mitmeid
piiranguid, mis tulenevad piiratud valimist ning Eesti IT valdkonna ettevõtetele
keskendumisest ning valimi suurusest (n=6). Tulevased uuringut peaksid uuringu valimit
laiendama ning keskenduma nii suuremale geograafilisele piirkonnale kui ka rohkematele
tööstusharudele.