Mineviku konstrueerimine ja dünastiline võim: Saali tavaõigus hiliskeskaegse Prantsusmaa troonijärglusargumentatsioonis

Abstract

Töös uuritakse, kuidas kasutati hiliskeskaegsel Prantsusmaal varakeskaegsest Saali tavaõigusest pärinevaid norme naiste ja naisliinis pärinevate järeltulijate troonijärglusest välistamise põhjendamiseks. Uurimuses keskendutakse 14. sajandil ja 15. sajandi algusaastatel Prantsusmaa trooninõudluskriisi käigus kujunenud õiguslikule argumentatsioonile ning analüüsitakse, kuidas selle kaudu mõtestati ümber arusaamad troonijärglusest, kuningavõimust ning naiste rollist võimu pärandumisel. Töö tugineb varakeskaegsetele Saali tavaõiguse koodeksitele, nende käsikirjalisele traditsioonile ning hiliskeskaegsetele kroonikatele ja õigustekstidele, tõlgendades neid teemakohase historiograafia kontekstis. Analüüsi tulemusel jõutakse järeldusele, et Saali tavaõigusest tuletatud printsiipi ei kasutatud Prantsusmaal katkematu ajaloolise traditsioonina, vaid poliitilise ja õigusliku argumentatsiooni alusena, mille eesmärk oli põhistada Valois’ dünastia õiguspärasust ning välistada naiste ja naisliini kaudu esitatud konkureerivad trooninõuded.