Õpilaste hinnangud koolihoovi võimaluste kasutamise kohta õuevahetunnis
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu: Tartu Ülikool
Abstrakt
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli anda ülevaade Eesti I ja II kooliastme õpilaste hinnangutest koolihoovi aktiivsete tegevusvõimaluste kohta.
Metoodika: Magistritöös kasutati varasema uuringu käigus kogutud andmeid ning analüüsiti koolihoovi aktiivsete tegevusvõimaluste ja õuevahetunniga seotud küsimusi. Küsimustik sisaldas Likert'i skaala väiteid ning avatud küsimusi. Uuringus osalesid 3.–6. klassi õpilased 15 põhikoolist Eesti erinevatest piirkondadest. Kõik koolid olid osa programmist „Liikuma Kutsuv Kool“. Käesoleva magistritöö valimi moodustasid 756 õpilast, kellest üle poole olid tütarlapsed (55,7%; n=421). Andmete analüüsiks kasutati kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit.
Tulemused: Õpilaste hinnangud koolihoovi võimalustele olid üldiselt positiivsed, kõige kõrgemalt hinnati koolihoovi ruumikust (M=4,52±0,80), roheluse olemasolu (M=4,29±0,20) ning võimalusi sõpradega koos aega veeta (M=4,30±0,91). Madalaima hinnangu sai väikevahendite kättesaadavus (M=3,42±1,21). Nooremad õpilased (3. klass) hindasid koolihoovi võimalusi oluliselt kõrgemalt kui vanemad õpilased (p<0,05). Maakoolide õpilased hindasid oluliselt kõrgemalt väikevahendite kättesaadavust ning piisava roheluse olemasolu võrreldes linnakoolide õpilastega (p<0,001). Samas hindasid linnakoolide õpilased oluliselt kõrgemalt pallimängudeks vajalike väljakute olemasolu koolihoovis võrreldes maakoolide õpilastega (p<0,001). Avatud vastustes tõid ligi veerand õpilastest (24,5%) välja, et nad on olemasolevate võimalustega rahul, kuid rõhutati vajadust peamiselt mänguväljaku (tüdrukud 26,4%; poisid 9,8%), ronimisvõimaluste lisamise (tüdrukud 23,7%; poisid 15,5%), rohkem ruumi ja mitmekesisemate tegevusvõimaluste (tüdrukud 21,6%; 14,3%) ning väikevahendite parema kättesaadavuse (tüdrukud 17,7%; poisid 28,7%) järele.
Kokkuvõte: Käesoleva uuringu tulemustest saab järeldada, et koolihoovi väärtust ei määra üksnes seal olemasolevate võimaluste hulk, vaid nende vastavus õpilaste vajadustele ning kasutusvõimaluste paindlikkus. Koolikeskkonna arendamisel on oluline arvestada õpilaste erinevate eelistuste ja vanuseliste eripäradega ning kaasata õpilasi keskkonna kujundamisse.
Märksõnad: Koolihoov, kehaline aktiivsus, liikumisvõimalused, õuevahetund, õpilaste hinnangud, koolikeskkond.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd, koolihoov, kehaline aktiivsus, liikumisvõimalused, õuevahetund, õpilaste hinnangud, koolikeskkond