Vanemaealistega seotud hoiakud Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavatel isikutel

Abstract

Eesmärk: Välja selgitada, millised on Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavate isikute hoiakud vanemaealiste suhtes, sealjuures analüüsida, kas ja kuidas mõjutab hoiakuid vanus ja varasem kokkupuude vanemaealistega. Metoodika: Uuringus osales 296 uuritavat vanuses 22-74 aastat, kellest naisi oli 266 ja mehi 31. Uuritavate hulgas oli õdesid (n=159), arste (n=59), füsioterapeute (n=38), ämmaemandaid (n=13) ja teisi tervishoiuerialal töötajaid (n=27). Uuritavate hoiakute hindamiseks kasutati University of California, Los Angeles Geriatrics Attitudes Scale (edaspidi UCLA-GAS) küsimustikku. Skaala eesmärk on kaardistada, kas hoiakud on pigem positiivsed, negatiivsed või neutraalsed. Hoiakute põhjalikumaks hindamiseks kasutati nii koguküsimustikku kui ka aladomeene, sealjuures arvutati vastavate osade skooride aritmeetilissed keskmised (sh tõlgendati neutraalset hoiakut peegeldavana skoori 3,0, sellest kõrgemat positiivsena). Hindamaks vanust hoiakutele mõjutava faktorina grupeeriti valim uuritavate keskmise vanuse järgi. Lisaks UCLA-GAS küsimustikule kasutati kaht täiendavat küsimust, et hinnata varasema kogemuse mõju vanemaealistega seotud hoiakutele (näiteks kas uuritava lähedane on elanud hooldekodus või on ta ise elanud koos vanemaealisega). Tulemused: Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavate isikute hoiak vanemaealistesse on valdavalt positiivne. Nooremate ja vanemate tervishoiutöötajate hoiakute võrdlemisel ilmnes märkimisväärselt positiivsem hoiak vanemaealistesse vanematel uuritavatel. Aladomeenidest eristub negatiivsemana (st olles pigem neutraalne) UCLA-GAS küsimustiku „meditsiiniliste väärtuste“ alaskoor, milles olid uuritavate tulemused märkimisväärselt madalamad, kui „sotsiaalsete väärtuste“, „kaastunde“ ja „ressursside jaotuvuse“ aladomeenides. Kooselamise kogemuse ja lähedase hooldekodus elamise kogemusega Eesti tervishoiutöötajate hoiakud on samavõrra positiivsed, kui selle kogemuseta inimestel. Kokkuvõte: Eesti tervishoiutöötajate üldised hoiakud eakate suhtes on valdavalt positiivsed, kuid hoiakute veelgi positiivsemaks muutumiseks on suurim ruum just meditsiinilistes aspektides. Samas ilmnes, et vanematel töötajatel on eakate suhtes positiivsemad hoiakud, tõenäoliselt oma suurema töökogemuse tõttu. Magistritöö tulemused ei näidanud, et isiklik kokkupuude vanemaealisega (nt kooselu või lähedase elamine hooldekodus) mõjutaks oluliselt hoiakute erinevust. See viitab sellele, et hoiakuid kujundavad pigem muud tegurid kui individuaalsed kogemused.