Gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikud uurimistööd

Abstract

Selles lõputöös on uurimisobjektiks gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikud uurimistööd. Raamatukogunduslikus uurimistöös käsitletakse konkreetset raamatukogu, selle ajalugu, tegevust, raamatukogude kasutamist või raamatukoguhoidja isikut. Andmeid selliste uurimistööde kohta otsiti neljast allikast: üleriigilise koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi kogumikest, õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse tööde hulgast, raamatukogude e-kataloogidest ning e-kirja teel koolidest. Andmete alusel kokku kogutud 24 uurimistöö põhjal valmis ülevaade gümnaasiumiõpilaste raamatukogunduslikest uurimistöödest. Õpilaste uurimistööd on olnud tugevalt seotud kodu-uurimisega, millel on ka õpilaste uurimistööde kontekstis pikad traditsioonid. Üleriigilised koolinoorte kodu-uurimise konverentsid olid ning ajalooalaste uurimistööde võistlus on õpilaste uurimistöödele oluline väljund, mistõttu osutusid konverentsikogumikud uurimistööde andmete olulisimaks ning kõige terviklikumaks allikaks. Üldiselt võib andmete allikaid nimetada aga rahuldavaks. E-kataloogide puhul oleneb paljugi sellest, kas vastavas raamatukogus uurimistöid säilitatakse või mitte. Kõige keerulisem oli andmeid saada kaudselt, e-kirja teel koolidest, sest sel puhul piirab saadud andmete hulka esmalt saadud vastuste arv ning alles seejärel see, kas kool valdab küsitud informatsiooni. Kooliraamatukogude roll õpilaste uurimistööde säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel on kooliti erinev ning sellest lähtuvalt osutus uurimistööde uurimise suurimaks väljakutseks reaalne ligipääs uurimisobjektidele nende tekkekohal. Kooliraamatukogud, kus uurimistöid säilitatakse ning neid elektrooniliselt kataloogides kättesaadavaks tehakse, tuleb kõigile teistele kooliraamatukogudele eeskujuks seada, sest infoühiskonnale kohaselt tegutsevad nad õiges suunas. Kui vähegi võimalik, tuleks õpilaste uurimistöid kindlasti säilitada. See on nende sisulise uurimise võimalikkuse esmaseks eelduseks. Selgus, et raamatukogude uurimine on õpilaste hulgas suhteliselt populaarne, sest raamatukogu käsitluste hulk õpilaste uurimistöödes läbi aegade on olnud märkimisväärne. Lähenemisi raamatukogu teemale on õpilaste uurimistöödes mitmesuguseid, kuid domineerivad ajalookäsitlused: raamatukogu ajalugu ning isikuloolised tööd. Õpilaste raamatukogunduslikes uurimistöödes kasutatud allikad on mitmekesised: nii kirjalikud kui suulised, ajalehed ja arhiivimaterjalid, mistõttu tuleb neisse suhtuda täie tõsidusega. Vaatamata sellele, et õpilaste raamatukogunduslikes uurimistöödes ei leidunud informatsiooni, mis muudaks Eesti raamatukogunduse ajaloo üldnarratiivi, täiendatavad nad seda siiski üksikfaktidega ning raamatukogude uurimist tuleb ka edaspidi õpilaste hulgas elus hoida. Lõputöö valmimise protsessis selgunud asjaoludest lähtuvalt oleks koolide sisekommunikatsioon ning kooliraamatukogude töö seoses õpilaste uurimistöödega need teemad, mida peaks veel lähemalt uurima. Töö tulemusi saab kasutada soovituste andmiseks tulevastele õpilasuurijatele, aga ka nende juhendajatele. Samuti võiksid nendega arvestada ka kooliraamatukogude olemuse ja töökorralduse üle otsustajad.