E-residentsuse kaudu ilmnevate finantskuritegevuse riskide realiseerumine ja maandamine Eesti ja Euroopa Liidu regulatiivses raamistikus

Abstract

Käesolev magistritöö uurib e-residentsusega seotud finantskuritegevuse riskide realiseerumist ja maandamist Eesti ja Euroopa Liidu regulatiivses raamistikus. Töö eesmärk on selgitada, miks ja kuidas e-residentsusega seotud riskid piiriüleses digitaalses keskkonnas avalduvad ning mil määral vastavad olemasolevad regulatiivsed ja järelevalvemehhanismid riskide tegelikule olemusele. Teoreetiliselt tugineb töö kriminogeensete asümmeetriate teooriale, mille kaudu analüüsitakse informatsioonilisi, regulatiivseid, jurisdiktsioonilisi ja institutsionaalseid ebakõlasid. Uurimus põhineb kvalitatiivsel uurimisstrateegial, ühendades dokumendianalüüsi ning poolstruktureeritud intervjuud valdkonna ekspertidega. Analüüsis kaardistatakse empiiriliselt tuvastatud riskimustrid, seostatakse need kriminogeensete asümmeetriatega ning hinnatakse riskide ennetamise, tuvastamise ja neile reageerimise mehhanisme. Töö tulemused näitavad, et e-residentsusega seotud finantskuritegevuse riskid ei tulene e-residendi staatusest otseselt, vaid avalduvad eelkõige Eestis registreeritud ettevõtte, digitaalse identiteedi ja piiriülese majandustegevuse koosmõjus. Peamiste riskimehhanismidena eristuvad juriidiline vorm kui „legaalne fassaad“, identiteedi ja jurisdiktsiooni kaudu loodud varjatus ning professionaalsete vahendajate roll riskide kujunemisel. Magistritööst järeldub, et e-residentsuse riskikeskkonda iseloomustab struktuurne lahknevus piiriülese digitaalse majandustegevuse ja territoriaalselt korraldatud järelevalve vahel. Kuigi olemasolevad mehhanismid võimaldavad riske osaliselt maandada, piiravad nende toimivust eeskätt eelkontrolliks vajaliku teabe ebaühtlane kvaliteet ja kättesaadavus, rahvusvahelise infovahetuse piiratus ning professionaalsete vahendajate hoolsus- ja teatamiskohustuse ebapiisav täitmine. Seetõttu toob e-residentsuse juhtum esile Euroopa Liidu piiriülese digitaalse ettevõtluskeskkonna ja territoriaalse järelevalvemudeli süsteemsed piirangud. Laiemas tähenduses osutab töö pingele programmi majanduslike ja strateegiliste eesmärkide ning järelevalvevõimekuse vahel.