Laps lastekaitsetöö kliendina lastekaitsetöötajate käsituses
| dc.contributor.advisor | Linno, Merle, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Pensa, Tuule | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2017-06-15T10:30:03Z | |
| dc.date.available | 2017-06-15T10:30:03Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida lastekaitsetöötajate käsitusi lapsest lastekaitsetöös ning seepärast kasutasin kvalitatiivset lähenemist. Minu uurimistöö tarbeks viisin läbi viis poolstruktureeritud intervjuud lastekaitsetöötajatega. Uurimuse põhitulemused olid järgmised: Vastavalt ÜRO konventsioonile peab laps olema lastekaitsetöö keskmes, aga intervjuude analüüsist selgus leiti, et lastekaitsetöötajad räägivad rohkem enda tööst lapsevanematega, peavad seda perekondade toetamiseks, ehk piltlikult öeldes jätavad lapse tagaplaanile. Lastekaitsetöötajad loovad oma juttudes lapsest erinevaid kuvandeid. Ühelt poolt nähakse, et laps osaleb aktiivselt kultuuride loomises, mistõttu rõhutatakse, et lapsel on omad mõtted ja tunded, mida ühelt temalt ära võtta ei tohiks. Teiselt poolt jääb lastekaitsetöötajate jutust mulje, et igapäevatöös domineerib traditsiooniline lapsepõlve käsitlus, mille kohaselt nähakse olulist rolli lapsevanemal ning läbi töö lapse vanemaga tagatakse lapse õigused ja heaolu. Uuringus osalenud lastekaitsetöötajate arvates on oluline lapse arvamuse välja selgitamine, aga paljudel juhtudel on nende meelest sellega raske arvestada, sest see võib tuua lapsele rohkem kahju kui kasu, mistõttu põhiliselt kujundab uurimuses osalenud spetsialist enda arvamuse lapse olukorra kohta tuginedes teistele infoallikatele. Osalejate sõnul ei ole võimalik arvestada lapse arvamusega, kui lapse arvamus ei pruugi kokku minna tema heaoluga. Uurimuses osalenud lastekaitsetöötajate hinnangul tuleb rakendada enda teadmisi ja oskusi komplekselt, et aru saada, mida laps kogeb ja tunneb. Spetsialistide hinnangul on kõige tähtsam lapsega töös lapse tausta tundma õppimine ning saavutada lapsega usalduslik suhe. Kokkuvõttes leian, et lastekaitsetöö Eestis vajab lapsekesksemat lähenemist, mis tähendab, et lastekaitsetöötajal tuleb igal juhul välja selgitada koos lapsega lapse arvamus, vajadused ja tagada lapse osalus ning lähtuda töös neist kui esmatähtsast kaalutlusest. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4683011*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/56730 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | lapsed | et |
| dc.subject.other | lastekaitse | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöötajad | et |
| dc.title | Laps lastekaitsetöö kliendina lastekaitsetöötajate käsituses | et |
| dc.type | Thesis | en |