Eesti soometsade lehtede lämmastiku aineringe mikrobioom

dc.contributor.advisorEspenberg, Mikk, juhendaja
dc.contributor.advisorMander, Ülo, juhendaja
dc.contributor.authorTouart, Matilda
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondet
dc.date.accessioned2026-06-17T08:23:35Z
dc.date.available2026-06-17T08:23:35Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractSoometsi kuivendatakse suurema puidutootlikkuse eesmärgil ja samuti metsastatakse vanu freesturbaalasid, et neid korrastada. Mõlemad mõjutavad soometsade aineringeid ning nende tulemusel muutub ka kasvuhoonegaaside emiteerumine atmosfääri. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti soometsade lehestiku rolli lämmastiku aineringes. Töös eraldati lehtedest DNA ning uuriti lehestikus esinevate bakterite ja arhede rolli lämmastiku aineringes qPCR meetodil. Tulemustest selgus, et Eesti soometsade lehestikus ei pruugi denitrifikatsioon sageli lõpuni kulgeda ning selle käigus võib emiteeruda N2O. Lepaliigid on tõenäoliselt freesturbaalade korrastamiseks lämmastikuringe seisukohalt kasulikumad, sest nende lehestikul esineb rohkem lämmastikuringe funktsionaalseid geene kui näiteks kaskedel.
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122298
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikool
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectlämmastikuringe
dc.subjectEesti soometsad
dc.subjectmikrobioom
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleEesti soometsade lehtede lämmastiku aineringe mikrobioom
dc.typeThesis

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Touart_Matilda.pdf
Suurus:
1.18 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format